Ligemale 130 aastat tagasi Eesti talupoegadest tehtud unikaalsete fotode näitus jõuab Tallinna

tori-kihelkonnakool-1886Esmakordselt on Tallinnas võimalik näha esimeste eesti soost kunstfotograafide sekka kuuluva Mihkel Tilga rändnäitust, kus on väljas tema unikaalsed fotolavastused aastaist 1877-1887.
Näitus, mille piltidel on kujutatud Tori kihelkonna maarahva elu ja sealseid vaatamisväärsusi, kannab pealkirja «Kunstnik sisemise valguse ja kaameraga aastast 1887» ja kustutab Eesti fotograafiaajaloo valgeid laike.
Nimelt pole nii varajasest ajast peale Mihkel Tilga jäädvustuste säilinud peaaegu ühtki fotot, mis kujutaksid talurahvast nende endi tavapärases elukeskkonnas – pea eranditult käis talupoegade pildistamine sel ajal ateljeeseinte vahel, kuhu minekuks aeti maha töövammused ja pandi selga linnariided.
«Alles 1890. aastatel muutus selline lähenemine levinumaks ning üksikud fotograafid siirdusid maakohtadesse, et kiiresti hääbuvat talurahvakultuuri fotoplaadile püüda,» kirjutab ajaloolane Tõnis Liibek, kes on uurinud Eesti 19. sajandi fotokultuuri.
Tema väitel tõuseb Tilga fotolooming esile ka kõrge tehnilise ja kunstilise taseme poolest.
Mihkel Tilga (1859-1890) tegevus oli kuni viimase ajani laiemalt teadvustamata, kuni Randivälja külaselts 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumist tema esimesed fotod avastas. Nüüdseks ka teistest arhiividest lisandunud töödega moodustub kokku ülevaatlik tervik, mis on korraga meie fotoajaloo eraldi peatükiks kui ka kummarduseks fotograafile endale, kes kahetsusväärselt noorena suri.
Randivälja külas Pärnumaal sündinud Tilk kandis piltnikuna endas valgustusaja ideaale – usku ilu ja tarkuse jõusse, mida on võimalik fotokunsti abil talletada ja jagada. Ka pildiseerias, mis on lavastatud 1887. aastal ja paistab silma täpse komponeerituse, isegi lavastusliku teatraalsusega, on kesksel kohal sümbolid.
Sümboolne on ka käesoleva näituse toimumispaik – Tallinna Linnateatri Panso saal. Nii Mihkel Tilga kui teda tema sümbolistlike fotolavastuste juures tõenäoliselt abistanud kooliõpetajast ja hilisemast tuntud ajakirjanikust ning kultuuritegelasest venna Jüri Tilga ülimaks eesmärgiks oli inimeste eneseteadvuse ja väärikuse tõstmine kunsti ja kultuuri kaasabil – nii nagu seda pidas pea sajand hiljem teatrit tehes silmas ka Voldemar Panso.
Väljapaneku koostajaks on Randivälja külaselts ja see on seotud raamatusarjaga «Randivälja lood», mille esimese väljaandena ilmus 2014. aastal Paul Raudsepa mälestusteraamat «Pulma Pauli pajatused 1924–1958» ja teise väljaandena 2015. aastal «Tori kihelkonnakiriku kroonika. 17. sajand – 20. sajandi I pool».
Näitust on juba eksponeeritud autori sünnipaigas Toris, aga ka Pärnus ja Tartus.
Tallinna näitus avatakse kolmapäeval, 1. novembril kell 16 Tallinna Linnateatri Panso saalis ja see jääb avatuks 30. novembrini.
Manuses on fotonäide Mihkel Tilga loomingust, pikem selgitus, mis ühendab tema fotolavastusi Tallinna Linnateatriga, ja väljavõtteid omaaegsest ajakirjandusest, kus Jüri Tilk kirjutab rahva harimisest.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming