Sel reedel Sirbis

„Tähed läbi kaamera“, Tristan Priimägi vestles Kadri Koobiga Annika Urbas, „Võru renoveerimise õpilaborid“ „Geenivaramu veerandsajand“, Margus Maidla vestles Lili Milaniga Lauri Põld, „Haridus vajab paradigma muutust!“ Andra Kütt-Leedis, „Laps hiiglase õlgadel – keele omandamine“ Margus Ott, „25. filosoofia maailmakongress“ Geir Sigurðsson, „Mõtte jätkamine. Hiina filosoofia õpetamisest“ Intervjuu moraalifilosoofia professori Jeff McMahaniga Mati Rahu, „Kohvikõrvane tagasisideküsimustik“ Aurora Ruus, „Ütle, millist muusikat sa kuulad, ja ütlen, kes sa oled“ Esiküljel filmioperaator Kadri Koop. Foto Piia Ruber

Tähed läbi kaamera. Tristan Priimägi vestles Kadri Koobiga
Tänavu sain Cannes’i filmifestivalil suure üllatuse osaliseks, kui selgus, et kaameraoptikafirma Angénieux iga-aastase noore ja lootustandva operaatori preemia on pälvinud keegi Kadri Koop. Angénieux’ peaauhinna laureaatide hulka kuuluvad sellised tipptegijad nagu Roger Deakins (2015), Christopher Doyle (2017) ja Darius Khondji (2022), alates 2018. aastast lisaks antava noore lootuse preemia on saanud kuus operaatorit (huvitaval kombel kõik naised) ning nende hulgas siis tänavu ka Koop. Me räägime siin ikkagi oma eriala absoluutseid tippe koondavast seltskonnast. Kahtlaselt eestipärane nimi või mis? Tõsi, Kadri Koop on eestlane, kes jagab oma aega USA, Euroopa ja Eesti vahel. Ja kuna väikerahvana on meile ikka oluline, kes meist kui kaugele ja kõrgele tegutsema on sattunud, tegimegi juttu Kadri Koobi kirjust tööelust.

ANNIKA URBAS: Võru renoveerimise õpilabor
Huvi ajalooliste hoonete renoveerimise vastu on suur, kuid riigi teotusmeetmed on ettearvamatud ja pangalaenu saamine raske.
Maja kapitaalse uuendamisega puututakse elu jooksul kokku ehk ainult mõnel korral. Ettevõtmine on keeruline ja eeldab mitme osalise sujuvat koostööd. Uuringud kinnitavad, et majaomanikud vajavad edukaks renoveerimiseks nõuandjat, kellelt pidevalt asjakohast, pädevat ja õiges suunas liikuma panevaid teadmisi saada.

Geenivaramu veerandsajand. Margus Maidla vestles Lili Milaniga
Sel aastal on seoses ühe Eesti märgilisema teadusinstitutsiooniga, Tartu ülikooli Eesti geenivaramuga (EGV) toimunud neli tähtsat sündmust. Veebruaris vahetus geenivaramu juht. Biopanga asutaja ja pikaaegne liider, akadeemik Andres Metspalu andis marssalisaua üle oma õpilasele, epi- ja farmakogenoomika professorile Lili Milanile.

LAURI PÕLD: Haridus vajab paradigma muutust!
Eestis hariduspoliitika keskmes on viimasel kümnendil olnud väiksemate koolide sulgemine ja hariduse andmise koondamine suurematesse keskustesse suurtesse kobarkoolidesse. Seda tegevust on sageli õigustatud majandusliku tõhususe, kvaliteetsema hariduse ja kulude kokkuhoiuga. Soovimatud tagajärjed mõjutavad aga nii hariduse kvaliteeti kui ka paikkondi, kus need koolid asuvad või asusid. Samal ajal on haridussüsteem turupõhine ja läbi põimunud kapitalistlike väärtustega, kus rõhk on konkurentsil ja mõõdetavatel tulemustel. Haridussüsteemi reformimisel järgitakse postulaati, et peame koolitama tulevasi põlvkondi tublideks tööturul osalejateks, kes tagavad kapitalismi ja turumajanduse kestlikkuse.

ANDRA KÜTT-LEEDIS Laps hiiglase õlgadel – keele omandamine
Esimese keele omandamist võib kirjeldada sellele kas formaalselt või funktsionaalselt lähenedes.i Formaalse lähenemise korral on keele omandamise kirjeldamisel aluseks täiskasvanupärane keelesüsteem ning põhiseisukoht, et keelevõime on kaasasündinud ning realiseerub sisendi ehk mingis keeles suhtleva keskkonna olemasolu korral. Kaasasündinud struktuur, mis on keele aluseks, kujutab endast universaalset grammatikat. Generativistide koolkonna uurijad on küll leidnud, et keelematerjal, mida laps kuuleb, olevat liiga lihtne, et laps saaks selle põhjal keele omandada.

MARGUS OTT: 25. filosoofia maailmakongress
Oli nii süvendust kui ka laiendust, nii sihipärast keskendumist kui ka uitotsingut.
Filosoofia maailmakongressid said alguse 1900. aastal ning need toimuvad põhimõtteliselt iga viie aasta järel (kui pole pandeemiaid ega muid maailmalõppe). Tänavune kongress oli järjekorras 25. ja toimus Roomas 1. kuni 8. augustini. Ettekandjaid oli nelja ja viie tuhande vahel (kongressil esitleti ka täpset vastuvõetud abstraktide arvu, kuid ma ei suutnud seda internetist leida).

GEIR SIGURÐSSON: Mõtte jätkamine. Hiina filosoofia õpetamisest
Äsja lõppenud filosoofia maailmakonverentsil, mis toimus 1. – 8. augustini Roomas, leidis aset ümarlaud hiina filosoofia õpetamise teemal. Üks esinejaid oli Geir Sigurðsson, kes on Islandi ülikoolis hiina uuringute ja kultuuridevahelise filosoofia professor ning Euroopa Hiina Filosoofia Ühingu (European Association for Chinese Philosophy, EACP) president. Järgnev tekst on tema sõnavõtu veidi mugandatud versioon. Tsiteeritud hiina tekstid on tõlgitud originaalist, kuid pidades silmas autori tõlget. Mainigem, et järgmine EACP konverents toimubki Geiri juhatusel 2025. aastal Reykjavíkis.

Tapmise eetika Vene-Ukraina sõjas. Aaron James Wendland vestles Jeff McMahaniga
Oxfordi ülikooli Sekyra ja White’i moraalifilosoofia professor Jeff McMahan peab 5. septembril Tartu ülikoolis avaliku loengu „Tapmise eetika Vene-Ukraina sõjas“. Professor McMahanit intervjueeris Sirbi jaoks A. J. Wendland, Londoni King’s College’i avaliku filosoofia teadur, kes vestles temaga ta teekonnast filosoofia juurde, filosoofia ja relvakonfliktide puutepunktidest, õiglase sõja teooriast ja selle rakendamisest Vene-Ukraina sõja puhul ning sellest, kuidas üldsus rahvusvaheliselt Vene agressioonile moraali seisukohalt reageerima peaks.

MATI RAHU: Kohvikõrvane tagasisideküsimustik
See on juba kolmas meeldetuletus. Järjekordne märguandmine, et ma pole ikka veel vastanud ankeedile, mida kutsutakse tagasisideküsimustikuks. Poole aasta eest täitsin sellise ülimalt kiirustades. Peaasi et saaks kaelast ära. Mul oli kama, millise arvu ühe („üldse ei nõustu“) ja seitsme („nõustun täielikult“) vahemikust ma valin ankeedis esitatud väite kohta. Teksti ma ei süüvinud, lihtsalt kerisin järjekordse väite ette ja panin mõttevilksatuse ajel plaksti arvu kuvarile. Südametunnistus ei piinanud, sest paaril nädalal jutti oli mul kontoris mitme asjaga tuli takus ja tundsin ennast kangelasena, kui tüütu ankeediga üldse tegelen.

AURORA RUUS: Ütle, millist muusikat sa kuulad, ja ütlen, kes sa oled
Žanride vahele jäiga piiri tõmbamine on üha ebavajalikum ning sageli suisa meelevaldne.
Tõtt-öelda alati ei ütle ikka küll. Aga kui hoopiski küsida, et ütle, millist muusikat sa ei kuula, ja ütlen, kes sa ei ole? Et kui sa ei kuula näiteks metal’it, siis sa pole metalhead, või kui sa ei kuula punki, siis sa pole punkar. Või kui sa ei kuula klassikalist muusikat, siis sa pole snoob? Või kui sa ei kuula Billie Eilishit, siis sa pole popp ja noortepärane?

Arvustamisel
„Eesti linnaehituse ajalugu“
Irene Vallejo „Lõpmatus papüürusroos“
Rosa Montero „Oht olla täie mõistuse juures“
César Aira „Tondid“
Marion Gibsoni „Nõidus. Kolmteist ajaloolist kohtuprotsessi“
ooper „Raasulapsuke“
kontsert „ERSO × HALL × unda“
kontsert „Mentorprogramm Lift esitleb: Annabel Soode. Taevasse!“
näitus „Metsikud bitid“
näitus „Viltuse maja saladused“
2 × Tartu Uue teatri kobarfestival „Hungerburg 2024“
mängufilm „Surm on elavate probleem“

Esiküljel filmioperaator Kadri Koop. Piia Ruber