$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Tootval tehisintellektil põhinevate süsteemide kiire levik on tekitanud tungiva vajaduse traditsiooniliste humanitaarteaduslike oskuste järele.
Mõistetakse, et tehisaru võimaluste rakendamine on vältimatu, kuid veel on vähe uuringuid, mis näitaksid, kuidas tehisaru praktikas rakendatakse.
Mil määral kõrged ootused teostuvad?
Tehislikult kõlava teksti kohta öeldakse, et see on „pastakast välja imetud“ või „literatuurne“. Just niisugune on praegu ka tehisaru loodud kirjandus.
Kuigi ette ei nähta õpetajaameti asendamist tehisaruga, on selge, et selle areng ja rakendamine haridust mõjutab.
Kas arvuti suudab rääkida loodusest hingestatult, pannes lummavatesse looduskirjeldustesse salapärase lugema kutsuva allteksti?
Me näeme tulnukasarnaseid suuri keelemudeleid küll teavet edastamas ja saame neist aru, kuid ei mõista, mil viisil nende mõtlemine toimub.
Juturobotid ja keeled
Juba 1959. aastal sõnastas Charles Percy Snow nn kahe kultuuri küsimuse. Jerome Kagan lisas 2009. aastal kolmanda kultuuri. Kas on aeg lisada neljaski?
Teksti ja visuaalseid kujutisi loovad programmid tekitavad täiesti uudse olukorra. Inimeste mõjutamine muutub veelgi lihtsamaks ja automatiseeritumaks.
Kas on võimalik ehitada tervet maailma kujutav simulatsioon, nagu on Matrix?
Nobeli-võitja uusimal romaanil on palju öelda inimlikkuse kohta, kuid veidi unarusse on teoses jäetud robotlikkuse teema.
Iga lause on kõikvõimsale robotjumalale suunatud loits, et too annaks kunstnikule teose. Mida parem on palve, seda originaalsem ja põnevam on teos.
Unistuses õiglasemast ja mõistlikuma rollide ja eesmärkide jaotusega ühiskonnakorraldusest lähtuvad tehnoloogiate (sh nii digitaalsete, institutsionaalsete jne) eesmärgid inimesest, mitte vastupidi nagu praegu.
Kuni inimesel puudub teadlikkus, tunnetus ja vastutus oma andmete suhtes, on ta vaba tahteta objekt tehnoloogiate arendajate ja rakendajate meelevallas.
Kuidas jõudsime otsuseni suunata ühised ressursid just nimelt nähtamatute ja tehisintellektipõhiste teenustega digiühiskonna arendamiseks?
Tunneme ängistust, et midagi väga suurt on väga valesti ja et keegi peaks midagi tegema, aga puudub tunnetuslik ja intellektuaalne võime probleemiga tegeleda ja oma käitumist kohandada.
Uus animafilm „Mitchellid masinate vastu“ pakub märulimeelelahutust, perekonnaemotsiooni ja filosoofilisemat plaani tehisintelligentsi ohtudest.
Tehnikafilosoofia on silmitsi küsimusega, kuidas elada kooskõlas tehnika kiireneva arenguga, nii et inimlikkus ei kao ja tehisintellekt või muu tehnika võimust ei võta.
Isegi kui kõik Lovelocki argumendid ei kõla veenvalt, on raamatut ikkagi inspireeriv lugeda.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.