Toeta

teaduspoliitika

  • Eesti sai uued teaduse tippkeskused: kuidas, kellele ja milleks?

    Eesti teadusrahastamise üks tähtsamaid otsuseid langetati mullu detsembri lõpus ilma suurema tähelepanu ja avaliku vastukajata. Haridus- ja teadusminister kinnitas järgmiseks seitsmeks aastaks kümme uut riiklikku teaduse tippkeskust kogueelarvega 70 miljonit eurot. Alljärgnev vestlus­ring on katse hinnata tippkeskuste valimist konkursil osalenud teadlaste vaatenurgast. Vestlusesse panustasid kolme eduka taotluse juhti: Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi kaasprofessor Riina Aav, kes juhib strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskust, keemilise ja bioloogilise füüsika…
    Marek Tamm
    12 minutit
  • Roheline tuli, punased jooned ja hallid alad – muudatused riiklike uurimistoetuste eraldamises
    Joonis 1. Avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutused 2015-2020. Aastatel 2021 ja 2022 on TA kulud näidatud vastavalt riigieelarvesse planeeritule.
    Allikad: statistikaamet5, rahandusministeerium6, ETAg7, ETAg-i arvutused

    Roheline tuli, punased jooned ja hallid alad – muudatused riiklike uurimistoetuste eraldamises

    Süsteemsed muudatused on aeg-ajalt vajalikud.

    Anu Noorma, Eesti Teadusagentuur juhatuse esimees
    4 minutit

  • Pinged Eesti kõrghariduses ja teaduses

    Mis tahes muudatusi – eriti neid, mis teevad süsteemi kohmakamaks ja poliitilisemaks – tuleb sõltumatult analüüsida.

    Viimastel aastatel oleme näinud pingete kuhjumist kõrghariduses ja teaduses. Põhjus on selge: kõrghariduse ja teaduse riiklik rahastus on kukkunud vahemikus 2011–2017 vastavalt 1,5% 1,0% ja 0,83% 0,66% SKTst.1 Langust saadab taustal toimuv ühiskondlik-majanduslik faasisiire. Meie ettevõtlus (ja kogu ühiskond) peab looma palju suuremat lisandväärtust, et vastu pidada palgasurvele ja töötajate arvu vähenemisele. Vajame…
    Andi Hektor
    4 minutit
  • Teadus kõige täiega
    Kui raha läheb tuumajaamale, kui kaua siis peab ootama „Eesti murrete sõnaraamatu“ ilmumist viimase leheküljeni ja „Vana kandle“ puuduvate köidete valmimist?
    Eesti Kirjandusmuuseum

    Teadus kõige täiega

    Teadus ei ole post ega kriips. Tal on rohkesti dimensioone, mistõttu on arukam arvestada võimalikult paljusid mõõte.

    Peeter Olesk
    4 minutit
  • Tuulikud, tuhnurid ja radarid
    Paljastuhnur (Heterocephalus glaber) on unikaalne loomaliik imetajate seltsis: elab suurtes keerulise sotsiaalse korraldusega kolooniates, on poikilotermne organism, talub suhteliselt suurt CO2 kontsentratsiooni ning tal puudub osaliselt valutunne. Samuti ei ole teadlastel õnnestunud paljastuhnuritel eksperimentaalselt vähkkasvajaid esile kutsuda. Oma väiksuse kohta elavad paljastuhnurid väga vanaks – ligi 30aastaseks. Levila hõlmab Ida-Aafrika, eelkõige Lõuna-Etioopia, Kenya ja Somaalia savanne ja poolkõrbeid.
    Wikimedia Commons

    Tuulikud, tuhnurid ja radarid

    Rail Balticu alla mineva rahaga saaksid teadlased järgmiseks kümneks aastaks oma toetuse mitmekordistada.

    Ago Samoson
    4 minutit

  • Akadeemiline vaba(n)dus

    Kuna õhus on nii rakendusuuringute keskuse kui ka täiendava maksuraha plaanid, siis oleks kohane langetada akadeemilist tähelendu ketserlikult maale lähemale.

    Ühiskondlikku arvamust Eesti teaduse kohta on kujundanud väga erineva tausta ja tasemega üllitised, mis on pärit nii akadeemikuks valitute kui ka muidu agarate teadustegelaste sulest. Üldiselt ei sega autorite enda kui tahes tagasihoidlikud saavutused esitamast meie teadust ülivõrretes, kuna enesekiituse saab selgeks maast madalast, see on grandipalvete…
    Ago Samoson
    5 minutit

  • Teadus valimisprogrammides

    Mida lubatakse ja mis on muutunud võrreldes eelmiste üldvalimiste programmidega. Endiselt pannakse teadus ühte kappi haridusega.

    Viimastel kuudel on palju räägitud teadusest ja selle rahastamisest nii hea kui ka halva külje pealt. Ühest küljest sõlmiti ühiskondliku lepingu laadne dokument, mis peaks suurendama teaduse rahastuse järgneva kolme aasta jooksul ühe protsendini SKTst ja ka edaspidi vähemalt samale tasemele jätma. Teisalt ilmneb valitsuse majandusarengu komisjoni aruteludest, et heal juhul võib lisanduvast…
    Lauri Laanisto
    14 minutit
  • Tenuur kui akadeemilise vabaduse tagatis

    Tenuur kui akadeemilise vabaduse tagatis

    TTÜ arengukava näeb ette ühtse, tenuuri põhimõtetele tugineva akadeemilise karjäärimudeli kasutuselevõttu.

    Jaak Aaviksoo, Ttü rektor Renno Veinthal, Ttü prorektor
    5 minutit
  • Reform reformi pärast
    René Kari. Teaduse triumf. Õli, lõuend. 1976. Eesti Kunstimuuseum.

    Reform reformi pärast

    Intervjuu KBFI endise direktori Raivo Sterni ja kevadel ametisse valitud direktori Urmas Nageliga

    Margus Maidla
    10 minutit

  • Pealelend – Henry Kattago, riigikantselei strateegiabüroo strateegia­direktori asetäitja

    Juunis teatati, et riigikantselei juurde luuakse teaduse rahastamise ja korraldamise rakkerühm. Millega on tegu ja millega rakkerühm tegelema hakkab, vastab riigikantselei strateegiabüroo strateegiadirektori asetäitja Henry Kattago.
    Kes rakkerühma koosseisu kuuluvad?
    Rakkerühma juht on Tõnu Pekk. Rakkerühma liikmed on Jaanus Müür Eesti Üliõpilaskondade Liidust, Toomas Tamsar Eesti Tööandjate Keskliidust, Andres Öpik Eesti Teaduste Akadeemiast, Hanna Kanep ning Peep Jonas rektorite nõukogust, Kaido Kaljulaid Teenusmajanduse Kojast, Indrek Reimand haridus- ja teadusministeeriumist, Viljar Lubi…
    2 minutit
Sirp