
Kjell Westö romaan „Videvik 41“ annab aimu, kui raskelt elasid soomlased üle 1940. aasta märtsis Nõukogude Liiduga sõlmitud rahukokkulepet, mis võttis Soomelt ära hulga maad.

Ajakirja Värske Rõhk headuse erinumbri autorid tegid aasta aega vabatahtlikku tööd: aitasid pagulastel õppida eesti keelt, käisid abiks naiste tugikeskuses, pritsimeeste juures ja mujalgi.

Cory Doctorow: „Sageli peetakse düstoopiliseks niisugust kirjandust, kus kõik läheb halvasti. Tegelikus düstoopias lähebki kõik halvasti, aga sinna ei saa midagi parata ega olukorda kuidagi muuta.“

Kui klassikalist maakaardi tüüpi utoopiat kummitav igavus võis võrsuda selle staatilisusest, siis nüüdisaegse teekaardi tüüpi utoopia võimalik igavus peegeldab keskkonnakriisi leevendusprotsessi võimalikku igavust.

Norra kirjaniku Hanne Ørstaviki kogu ilukirjanduslik looming keerleb armastuse ümber. „Kirjutan sellest, millega ei tule toime,“ tunnistab ta.

Lina Nordquisti romaan „Järgnen sulle“ pakub vastukaalu kõigile psühhoteraapilistele teooriatele, mis sunnivad inimesi konfliktide lahendamiseks üksteisega rääkima.

Avalik kohtumine lüürilise minaga tõstatab intrigeerivaid küsimusi luule kui niisuguse kohta.

Hotellitöötaja tähelepanekud „Prima vista“ futuroloogiliselt kongressilt ja vabastatud kirjanduse pleenumilt

„Prima vista“ patrooni kõne kirjandusfestivali avamisel 21. septembril 2021
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.