Ehk tasub astuda inimkonna jaoks väike, aga iseenda jaoks suur samm ja toetada oma rahakotist neid väljaandeid, mis ujuvad vastuvoolu ja püüavad edendada aeglast ajakirjandust.
Kultuuris võib küll toimuda tohutult palju, aga kui teoseid üldsuse tarbeks ei mõtestata, ei täida kultuur oma rolli ühiskonna ühendaja ja julgeoleku tagajana.
Septembri alguses tekitas palju pahameelt Kanal 2 uudistemagasinis „Reporter“ esitatud ülevaade kooliaasta avaaktustest üleminekukoolides, s.t venekeelsetes koolides, kus sellest õppeaastast õpitakse eesti keeles. Seal näidati lapsi, kes ei saanud reporteri küsimustest aru ega osanud anda pikemaid kui ühesõnalisi vastuseid.
Niisiis mitmes mõttes hea näide teemast, mille kohta peaks silmaringi avardama.
Ajakirjanduseetika. Alustame mõistagi ajakirjanduseetikast. Eesti ajakirjanduse eetikakoodeksi punktis 3.6 seisab, et „Lapsi tuleb üldjuhul intervjueerida või temast ülesvõtteid teha lapsevanema või lapse…
Ühismeedia ja ajakirjandus pakuvad sõna- ja mõttevabadusel tuginevat eneseväljenduse kohta. Seega ühisosa on suur. Ometi käib nende institutsioonide vahel juba kümnenditesse veniv sõda tähelepanu, aja ning eriti raha pärast. Lahingute tähtsuse mõistmiseks vaatame pisut nende põhjusi päevakajalise näite varal.
Tänavu 6. augustil avaldas ühismeediaplatvormi X (endine Twitter) tegevjuht Linda Yaccarino video,1 milles teatab, et platvorm kaebas kohtusse teatud reklaamiostjad, kes X-i boikoteerisid. Ajendiks oli USA esindajatekoja õiguskomitee ettekandest ilmsiks tulnud info,…
Digitaliseerumise teine vaatus. Tehisaru ajakirjanduses
Tehnooptimismi praegune tuhin keerleb sõnumi ümber, et tehisaru (ingl artificial intelligence, AI) võtab ära suure osa inimeste tööst ning mõni amet, näiteks ajakirjaniku oma, võib sootuks kaduda. Suure tõenäosusega tehisaru ajakirjanikku asendama ei hakka – jah, selleks on võimalus, kuid takistused tehisaru juurutamisel on märksa suuremad.
Uurisime kümne aasta vältel digitehnoloogiate kasutuselevõttu Eesti ajakirjandusväljaannete toimetustes.* Läbi kümnendi tehtud 72 poolstruktureeritud intervjuud reporterite, toimetajate ja peatoimetajatega aitasid…
Õhtulehe intervjuust Konstantin Vassiljeviga oli enamik kogemusintervjuu, kuid Vene-Ukraina küsimustes rollid muutusid.
Ajakirjanduse rollidest teatakse üldjuhul peamiselt valvekoera oma. Õigupoolest on neid rolle veelgi, näiteks lojaalse vahendaja oma, mida võib pidada ka võimu häälekandjaks. Või ka sekkuja oma, kus ajakirjanik teadlikult suunab uudise sisu.
Valvekoera rolli on sõnastanud ajakirjandusuurijad üsna sarnaselt. Näiteks Tšiili teadlase Claudia Mellado kirjelduse kohaselt täidab ajakirjanik valvekoera rolli, kui seirab võimu ja eliiti, olgu nendeks poliitikud,…
Selleks et mõista, mis on tsensuur – ja mis seda kindlasti ei ole – tuleks süveneda tsensuuri mõistesse.
Liiga sageli sildistatakse ajakirjanduses tsensuuriks mõnd nähtust või tegevust, mis selle mõiste alla ei kuulu. Tsensuur on küll olemas, kuid märksa paremini maskeeritud kui Nõukogude ajal.
Olen näinud ajalehetoimetusse saabunud kaebusi, kus inimene nimetab tsensuuriks seda, et toimetus on tema arvamusloo tagasi lükanud. Vahetult enne jõule otsustas ETV peatoimetaja mitte lasta eetrisse…
Koos tehnoloogia arenguga vahetab ajakirjandus aeg-ajalt oma sisu- ja levikuplatvorme. See on asjade loomulik käik ega tähenda ajakirjanduse väljasuremist.
„Video tappis raadiostaari“ („Video Killed the Radio Star“) oli ansambli The Buggles hittlugu, millega avati 1. augustil 1981 muusikakanal MTV. MTV-l on ajapikku olnud küll palju sõsarkanaleid, aga sedasama enam alles pole. Kanalid tulevad ja lähevad, kuid muusikavideod pole välja surnud. Sisu elab edasi olenemata tehnilisest levikuviisist…
Uudiste vältimise tõttu väheneb teadlikkus ühiskonnas toimuvast, selle tagajärjel informeeritusest tulenev osalus ja lõpuks saab kannatada ühiskonna sidusus.
Meediapädevuse suurendamisse saavad oma panuse anda kõik Balti riikide elanikud.
Võitluses Venemaa trollivabrikute levitatava valeinfo vastu on hädavajalik luua tõhusad meediapädevuse võrgustikud, kus üksikisikud ja organisatsioonid teevad koostööd. Hea näide on mullu detsembris asutatud Balti Infohäirete Sekkekeskus (BECID), kus kindlate eesmärkide nimel teevad stabiilse rahastusega ühistööd Baltimaade ülikoolid, meediamajad ja mittetulundusühingud.
TikToki avaleht peegeldab kasutaja huvisid ning seda silmas pidades saab TikToki algoritmi hõlpsasti mõjutada.
Populaarse ühismeediarakenduse TikToki soovitustel põhinev algoritm võib soodustada vandenõuteooriate levimist, kuna platvormil ei ole väärinfo, sealhulgas vandenõuteooriate jagamine piisavalt reguleeritud.1 Nii langeb ülesanne end nii-öelda jäneseurgu langemise eest kaitsta kasutajale, olenemata sellest, kui noor ta on või millisel tasemel on tema meediapädevus.
Alustades 2001. aasta 11. septembri terrorirünnaku kajastustega USAs ja lõpetades internetiavarustes levinud paremäärmusliku…
Viimane Vikerkaare topeltnumber (nr 7-8, 2023) on väärt lugemine. Selle teematõstatuse „Maha liberalism!“ taustal hakkasin taas mõtlema küsimusele, millist maailmavaadet edendavad meie suuremad päevalehed. Laiale auditooriumile suunatud ajakirjanduse puhul oodatakse seda, et nende arvamusküljed on võimalikult mitmekesised ja sõna saavad erinevate maailmavaadete esindajad. Auditooriumil peab olema võimalus tutvuda mitmesuguste arvamustega ja kujundada nende põhjal oma seisukoht.
Varasemad uuringud on näidanud, et 1990ndatel olid vanade ajakirjanike asemele toimetustesse saabunud noored pigem liberaalsete…
Tulemusliku meediaõpetuse keskmes peavad olema lapsed ja nende kogemused, järgmine samm on õpetuse laiendamine keerulisematele teemadele, näiteks allikakriitikale.
Uuendatud riiklikud õppekavad toovad õpetajatele uusi katsumusi, millest üks on meediapädevuse põhiainetesse integreerimine. Põnev, aga ka aeganõudev ja kohati keerukas lisatöö eeldab õpetajalt kuulamisvalmidust, et ta teaks, mida lapsed internetis teevad.
Meediaõpetuse ainekavasse lõimimise raskused saavad alguse juba õppematerjalide, näidete ja meetodite valikust, aga ka pedagoogide digipädevuste tasemest ning suhtumisest…
Veebimõõdikute kasutamisel on varjuküljed, sest mõõdikuid kiputakse kasutama üheplaaniliselt ja kriitikavabalt.
Digipööre on andnud meediaorganisatsioonide käsutusse võimsa auditooriumilt vahetu tagasiside saamise vahendi –veebimõõdikud. Tänu neile on võimalik jooksvalt jälgida, kui palju silmapaare vaatab konkreetsel hetkel uudisportaali avalehte. Samuti võimaldab see esile tuua, milliseid lugusid klikitakse ja avatakse, milliste lugemist on alustatud ja milliste lugemisega ei jõutagi lõpuni. Olgu siis pooleli jätmise põhjuseks see, et lugu andis juba…
Kremli narratiivide levitamine võib ühiskonnas tekitada segadust ja pinget.
Kremlimeelse propaganda üks peamisi teemasid, eestlaste russofoobias süüdistamine, ei mängi enam välja, sest infokeskkond on mitmekülgsem kui kunagi varem, ütles Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhataja Ragne Kõuts-Klemm.
Nii venekeelse elanikkonna meediakasutus kui sõnumite tõlgendamise strateegiad on küllalt mitmekesised.1 „Ühelt poolt mõtleme, et on hea, kui inimesed saavad kasutada mitmesuguseid meediakanaleid, sest siis nad saavad võrrelda ja ise oma arvamuse kujundada, aga…
Tõejärgses inforuumis peavad sõjapildid kõnetama ja tegevusse suunama järjest skeptilisemat publikut. See loob paradoksaalse olukorra, kus fotodele on suured ootused, samal ajal aga pilte ei usaldata.
Viimane Bonnier võiks viidata sihtidele, mille seab endale andmeajakirjandus.
Ajakirjanduse veebruari alguse pidupäevasära, mil toimetused tunnustasid oma parimaid ajakirjanikke, hakkab tuhmuma. Nüüd on hea tagasi vaadata väljundile, mille eest ajakirjanikke pärjati. Kui oleksin ise algaja ajakirjanik, siis mida teha, et seista Bonnieri valgusvihus?
Kindla peale minek oleks plaanida mõnda andmeajakirjanduse projekti. Sõna „projekt“ kasutan siin teadlikult, sest andmeajakirjandusena valminud töödel paistab olevat palju ühist projektidega, millega tegelevad nii teadlased, riigiametnikud…
Väheste avalikkusele pakutavate ajakirjanduskriitika formaatide kõrval peaks akadeemiline uurimus olema rikkalikum, süsteemsem ja diakroonilisem.
Ühiskonnaanalüüsis on kasutusel mõiste „rajasõltuvus“. Selle all peetakse silmas seda, et toimunud sündmused ja kujunenud institutsioonid, huvide konstellatsioonid ja toimimise praktikad selgitavad suurel määral, kuhupoole ühiskond areneb. Iga valik võib teha mõne valiku edaspidi võimatuks. Maakeeli öelduna tähendab rajasõltuvus seda, et üle oma varju ei hüppa.
Eesti ajakirjanduse rajasõltuvus on kimpu sidunud mitu ajaloolis-arenguloolist…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Ajakirja Eesti Mets taassünnini jõuti 1989. aastal.Repro
78aastane mees, 47aastane mees, 53aastane mees, 66aastane mees, 44aastane mees, 43aastane mees, 45aastane mees, 56aastane mees, 59aastane mees ja 46aastane mees? See ei ole väljavõte mõnest Vatikani konklaavi protokollist, Eesti kõige nukrama nimekirja taga peitub ERRi nõukogu. Pildil kogunevad spetsialistid drag-show üle mõtteid vahetama.Stanislav Moškov / Õhtuleht Kirjastus
Kuvatõmmis
Suurbritannia uuriv ajakirjanik Martin Bright ja Tartu ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit.Kertu Rajando
Kultuuriuudiste lisandumine „Aktuaalse kaamera“ põhisaatesse on oluline sõnum kultuuri väärtuse ja väärtustamise kohta. 13. septembri saates kõneldi meie rahvusraamatukogu ja Tallinna Kunstihoone renoveerimistööde lõpetamisest. Pildil rahvusraamatukogu hoone.Kuvatõmmis
Uudistepakkujate ja vastuvõtjate suhe on sümbiootiline. Tarbida saab ainult seda, mida pakutakse. Pakutakse seda, mida tarbitakse.Kuvatõmmis
„Ikka edasi, edasi, mitte sammukestki tagasi!“ korrutas aeglaselt liikuv tigu kunagises ETV nukuseriaalis „Tammetõru seiklused“.Kuvatõmmis
Ajakirjandus ei saa jääda kasumit ootama ja peab arendama oma digilahendusi ka siis, kui kasumit pole.Pixabay
Meediatundides saab rõhutada vastutust loodava sisu eest: need on ju sõnad ühiskonnale ja mõjutavad teisi noori.Freepik.com
Vietnami fotograaf Nick Ut Milaanos oma kuulsa sõjafoto taustal näituse „Põrgust Hollywoodi“ avamisel.Daniel Dal Zennaro / EPA / Scanpix Baltic