
Loomade suhtes valitseb inimkeskses ühiskonnas tunnetuslik ebakõla, mida kriitilises loomaõigusteoorias liigagi tihti loomade ekspluateerimise põhjusena rõhutatakse.

Kõigil elavatel olenditel on sisemine ja võõrandamatu väärtus, mis on seotud pelgalt nende olemasolu, koha, rolli ja arenguga looduses tervikuna. See väärtus pole sugugi ainuüksi inimese hinnata.

Tehisliha ei paku alternatiivi ekspluateerivale suhtele inimeste ja loomade vahel ega aita lahendada toidu tootmises ja tarbimises peituvaid sotsiaalse ebavõrdsuse probleeme.

Kunstlik konstruktsioon, et inimene asub loomadest kõrgemal, on kõikide probleemide aluseks.

Justin Gregg väidab raamatus, et inimlik intellekt ei ole ilmtingimata hea, kuid pole kindel, kas raamatu reibas, hoogne ja tehtult lõbus toon tõsisele teemale kasuks tuleb.

Richard J. White: „Sotsiaalne õiglus on ruumiline, see puudutab alati kedagi, kes paikneb mingis ajas ja mingis kohas.“

Peter Singer: „Pole mingit garantiid, et järgmised suurfarmidest tulevad viirused pole samavõrd nakkavad kui koroonaviirus ja nende põhjustatud haigused surmavamad kui COVID-19.“
Kui tüviteksti ilmumisaja järgi loomaõiguste arengut hinnata, siis on Eesti loomaõigusliikumine juba iseseisvusaja jagu aastaid maha jäänud.

Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. See plaan on saavutamatu, kui loomatööstus senisel kujul jätkab.

Inimeste ja loomade vahelised töösuhted vajavad XXI sajandil ümbermõtestamist, nagu ka tööloomade staatus ja õigused paljuliigilises ühiskonnas.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.