$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Kõigil elavatel olenditel on sisemine ja võõrandamatu väärtus, mis on seotud pelgalt nende olemasolu, koha, rolli ja arenguga looduses tervikuna. See väärtus pole sugugi ainuüksi inimese hinnata.
Tehisliha ei paku alternatiivi ekspluateerivale suhtele inimeste ja loomade vahel ega aita lahendada toidu tootmises ja tarbimises peituvaid sotsiaalse ebavõrdsuse probleeme.
Kunstlik konstruktsioon, et inimene asub loomadest kõrgemal, on kõikide probleemide aluseks.
Justin Gregg väidab raamatus, et inimlik intellekt ei ole ilmtingimata hea, kuid pole kindel, kas raamatu reibas, hoogne ja tehtult lõbus toon tõsisele teemale kasuks tuleb.
Richard J. White: „Sotsiaalne õiglus on ruumiline, see puudutab alati kedagi, kes paikneb mingis ajas ja mingis kohas.“
Peter Singer: „Pole mingit garantiid, et järgmised suurfarmidest tulevad viirused pole samavõrd nakkavad kui koroonaviirus ja nende põhjustatud haigused surmavamad kui COVID-19.“
Kui tüviteksti ilmumisaja järgi loomaõiguste arengut hinnata, siis on Eesti loomaõigusliikumine juba iseseisvusaja jagu aastaid maha jäänud.
Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. See plaan on saavutamatu, kui loomatööstus senisel kujul jätkab.
Inimeste ja loomade vahelised töösuhted vajavad XXI sajandil ümbermõtestamist, nagu ka tööloomade staatus ja õigused paljuliigilises ühiskonnas.
Corey Lee Wrenn rõhutab feministlikke meetodeid, ehitades loomaõiguslusele tõenduspõhist alust, millel on intersektsionaalses poliitikas mõtet.
Maailmavalitseja õhkõrna vundamendiga pjedestaalilt maha ronimisel vajab homo industrialicus nii palju abi, kui võimalik.
Loomade elu teeb paremaks see, kui kriitiline mass inimesi mõtleb loomadele ja muudab vastavalt teadmistele omaenda tarbimist ja valikuid.
Intensiivne loomakasvatus on üks peamisi üleilmsete pandeemiate riskitegureid, kuid see ei ole toidutootmise ainuvõimalik lahendus.
Eri liikide ühiskondade keerulised struktuurid on meile ju teada või vähemalt kirjeldustena kättesaadavad, aga inimese tehislik ülemvõimutunnetus segab meid seda infot vastu võtmast.
Mis juhtub katseloomadega pärast katseid? Maailma teaduslaborites hukatakse praegu kiirkorras tuhandeid katseloomi, kuna teadlased on sunnitud koju jääma.
Eelmisel aastal toodi Eestisse umbes 3000 eksooti. Kuna siin registreerimiskohustus puudub, siis puudub ka ülevaade käest kätte liikuvatest loomadest.
Nii erivajadustega inimeste kui loomade kohtlemise alused peavad lähtuma nende endi isikust, loomade puhul liigile omastest tingimustest ja mõlema puhul sellest, mis nende elu elamisväärseks teeb.
Uue aja kliimaaktivistid reedestest streikidest tõekuubikuteni
Floris van den Berg: „Mul on unistus, et lapselapsed küsivad minult ühel päeval õudusega: „Vanaisa, kas on tõsi, et kui sa noor olid, siis inimesed sõid loomi!?““
Paraku ei pruugi laboriliha lõpetada traditsioonilist loomakasvatust, vähemalt mitte täielikult.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.