Inventuuriks võiks kolmapäevahommikust kokkusaamist muusika-ja teatriakadeemias nimetada küll, ehkki Eesti muusikanõukogu kutsus arutama muusikaelule ja -haridusele vajalike saalitüüpide, praeguse olukorra, võimalike uusehitiste ja ümberkorralduste ning pikema perspektiiviga investeeringute üle.
Muusikutele tundub rääkimine enamasti tühi ajaraiskamine, ütles Tõnu Kaljuste jutuotsa lahti tehes. Muusikut huvitab, mis teos on kavas, palju proove tuleb, kui palju selle eest makstakse ning kus on proovid ja kontsert. Üleeilsel hommikupoolikul keskenduti selle loetelu viimasele, neljandale punktile, sest Kaljuste…
Ruumi planeerimine tähendab ühiskonna planeerimist. Vastuvõetud ruumipoliitilised otsused kujundavad käegakatsutavat elukeskkonda ja ühiskonda ehk teisisõnu Eestit. Elukeskkonna ja ruumipoliitika tähtsustamisega tuleb tegeleda kohe ja järjepidevalt. Ruum on ühiskonna liim.
1. Vaja on poliitilist kokkulepet.
Selleks et elukeskkond Eestis paraneks, on tarvis nüüdisajastatud ruumipoliitikat. See tähendab julgust jätta seljataha arusaam planeerimisest kui juriidilis-bürokraatlikust protsessist. Praegu puudub meil igasugunegi arhitektuuri- ja ruumivaldkonda puudutav kokkulepe. Kehtiva arhitektuuripoliitika dokumendi kiitis valitsus heaks 14 aastat tagasi ja…
Kunstiinstitutsioonide eelarve koostamist tuleks alustada kunstnikutasust, mitte jätta see kõige viimaseks, kui teised vajalikud augud on täidetud.
Kui näitlejale või orkestrandile ei tule pähe, et ta peaks oma tööd tasuta tegema, siis kunstniku puhul on näituse tegemine olnud kas tema eralõbu, millele ta pahatihti veel peale maksab, või siis investeering tulevikku, sümboolse kapitali kasvatamine, mis meie olematu kunstituruga väikses kultuuriruumis kipubki jääma igavesti sümboolseks kapitaliks, mille vastu…
Iga töökoht pärandi valdkonnas aitab kaude kaasa uute töökohtade loomisele muudel tegevusaladel.
Dokumendis „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ on kasutatud ohtrasti sõna „riik“: riik teeb, loob, peab, suunab, aitab, osaleb, tunnustab, kaitseb, edendab, väärtustab, võtab, soosib, toetab jne. Kultuuripärandi valdkonnas kehastab seda riiki paljude arvates muinsuskaitseamet (MKA) ja poliitikadokumendi eduaruanne peaks justkui olema ameti tegevusaruanne.
Kultuuripärand on aga oma olemuselt ja sisult kõigi asi. Ei saa olla nii, et kõik…
Eesti küps ja mitmekesine nüüdiskunst ei jõua hulkadeni, ei ilmesta meie riiki.
Protsendiseadus, mis nõuab, et riigi vahenditega ehitatud hoonetesse paigutataks kunsti, kehtib juba mõnda aega ja näib, et kõik on justkui rahul, sest selle tegevuse ümber valitseb väljapeetud vaikus. Pean ettevõtmist, mille jõustumiseks isegi omal ajal sõna võtsin, igati õigeks. Senise praktika põhjal saab siiski välja tuua hulga probleeme, eriti seoses kunsti loomisega avalikku ruumi.
Näiteks Soomes…
Indrek Allmann: „Oma energia tuleks kulutada võimalikult hea kauge tuleviku nimel.“
Peagi väljakuulutatavast põhikoolivõrgu korrastamise programmist saavad kohalikud omavalitsused küsida kuni kaheksa miljonit eurot toetust oma haridusvõrgu nüüdisajastamiseks. Kool on kogukonna kese, selle läbimõtlematu planeerimine võib anda hoobi kogu asula arengule. Kuigi põhikoolivõrgustiku korrastamisega alles alustatakse, peaks hoiatava näitena silme ees hoidma Valgat, kus on uue kutsehariduskeskuse linnasüdamest väljaviimisega linna tühjaksvalgumist vaid kiirendatud. Palju on räägitud Tartu kesklinna tühjenemise…
Karjuva rahapuuduse kõrval on väikeste erateatrite teine tõsine kitsaskoht esinemispaikade ja tehniliste vahendite nappus.
Ajakirja Teater. Muusika. Kino tänavuses avanumbris, kus pika traditsiooniga teatriankeedis on võetud kokku lõppenud teatriaasta, kirjutab teatriuurija ja -kriitik Madli Pesti: „Teatrimaastiku korraldusliku külje pealt mitte ainult ei torka silma, vaid lausa karjub kõva häälega üks teema – väiketeatrite alarahastamine.“1 Pesti on võtnud kaheks hooajaks vastu kohustuse olla koos Thomas Frankiga Viinist väike- ja…
Eesti muusikas on palju, mille üle uhkust tunda ja mida maailmaga jagada. Meie kultuurile on toonud tuntust mitmed muusikud: kindlasti tulevad kõigepealt meelde Arvo Pärt, Veljo Tormis, Tõnu Kaljuste ja Järvide dirigendidünastia, kuid sellegipoolest on Eesti muusika rahvusvahelisel tasandil üsna tume maa. Olukorra muutmiseks asutati 2014. aasta sügisel muusikaettevõtjate esindusorganisatsioon Music Estonia (ME).
ME tegevjuhi Virgo Sillamaa sõnul kasvas idee välja Eesti muusikaettevõtjate vajadusest ühendava juriidilise esindatuse järele, mis kaitseks nende…
20 küsimust kultuuriministrile
„Kultuur 2020“ esimese aasta tulemusi vaevad Anzori Barkalaja, Jaak Huimerind, Indrek Ibrus, Ivari Ilja, Raul Järg, Liisa Kaljula, Ott Karulin, Jan Kaus, Peeter Laurits, Marko Lõhmus, Ruth-Helene Melioranski, Tristan Priimägi, Siim Raie, Kristiina Reidolv, Reesi Sild, Virgo Sillamaa, Asko Tamme, Kaarel Tarand.
OTT KARULIN: Juntsu eksamil ehk Mida Lang ei õpi, seda Saar ei tea
Sellest saab varsti 35 aastat, kui Ruja esmakordselt Ott Arderi sõnadele viisi andnuna nentis: „Mida…
TÖÖVERSIOON: 08.02.13
Ettepanekute tegemiseks
Kultuuriministeeriumile (tähtaeg 21. märts 2013)
I. Sissejuhatus
Riiklik kultuuripoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Riiklik kultuuripoliitika käsitab seda sihti kooskõlana kultuuri hoidmise ja järjepidevuse ning kultuurile omase uuenduslikkuse ja avatuse vahel.
Riigikogus vastu võetud kultuuripoliitika arengusuunad on aluseks riiklike otsuste tegemisel kultuurivaldkonnas aastani 2020. Käesolev strateegiline dokument on jätk 1998. aastal Riigikogus vastu võetud Eesti riigi kultuuripoliitika põhialustele (RT I, 1998, 81,…
10 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
EMTA unistus.EMTA
Eesti Kirjanduse Teabekeskuse direktor Ilvi Liive.Jüri J. Dubov
