Toeta

KL peatoimetaja valik

  • Vaid koletis on võimeline mängima jumalat
    Loodu ja looja. Olend (Jacob Elordi) ja dr Frankenstein.  
    Kaader filmist

    Vaid koletis on võimeline mängima jumalat

    Guillermo del Toro „Frankenstein“ on nii imetlust kui pettumust valmistav – visuaalselt nauditav, ideedest tulvil, segane, originaalteosest kõrvalekalduv.

    Iveta Aare,
    Julia Kuznetski
    7 minutit
  • Kui sundimatuks annab kunstis minna?
    Kontuurid on seespool kujutatuga täielikus harmoonias nõnda, et kõik kokku mõjub valgel taustal ruumilise, isegi skulptuursena. Virge Jõekalda näituse „Pihtimus“ vaade.     
    Nando Grancelli

    Kui sundimatuks annab kunstis minna?

    Virge Jõekalda 1990. aastate tööd on pingsalt täidetud noore kunstniku autobiograafiliste sisevaatlustega.

    Vappu Thurlow
    4 minutit
  • Sel magusa lõhnaga roosil me ravibuketis on teravad okkad

    Sel magusa lõhnaga roosil me ravibuketis on teravad okkad

    Just Freudi mahitusel sai kokaiinist lisaenergia allikas ja silmapaistva soorituse sümbol, imerohi moodsa aja stressirikka elu ränkade nõudmistega toimetulekuks.

    Riho Paramonov
    7 minutit
  • Jeruusalemm, sa püha taeva linn
    Araabia riikide ja suurema jao nende elanike jaoks olid juudid Palestiinas uusasukad (kuigi mingi hulk neid oli elanud seal mäletamata aegadest saadik), asunud sinna Osmani impeeriumi ja Briti mandaadi muutlike tujude abil või kiuste. Kaader Annemarie Jaciri äsja PÖFFil linastunud filmist „Palestiina 1936“.

    Jeruusalemm, sa püha taeva linn

    Õigupoolest peaksid olema palestiinlased kõik, kes Filistinis või Pühal maal elavad, kuigi eriti selle viimase piirid on mõistagi pisut hägused.

    Tõnu Õnnepalu
    9 minutit
  • Meist vepslastest, ja mitte ainult

    Meist vepslastest, ja mitte ainult

    Raamatut võib lugeda kui isiklikku dokumenti, kui tunnistust ühest keerulisest, kuid mitte harukordsest saatusest.

    Eva Toulouze
    8 minutit
  • Noore autori olmeportree
    Brigitta Davidjants 9. aprillil Tallinna Kirjanike Majas jutukogu „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“ esitlusel.     
    Kris Moor

    Noore autori olmeportree

    Brigitta Davidjantsi „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“ on väikesele mahule vaatamata sama sisukas kui mõned pikemad perekonnasaagad.

    Boris Veizenen
    4 minutit
  • Kas on võimalik astuda kaks korda ühte ja samasse valgusse?
    Metsa ja katedraali maalimises on palju kattuvat, isegi kui tegelikuks maalimise objektiks on valgus. Tõnis Saadoja näituse „Kestev olevik“ vaade.    
     Paul Kuimet

    Kas on võimalik astuda kaks korda ühte ja samasse valgusse?

    Tõnis Saadoja valgusdokumentalism on üks paljudest vajalikest sisenditest tulevasse kultuuri, kus looduse tajumise mütopoeetika on ümber kujunenud uueks pingeväljaks.

    Andrus Laansalu
    4 minutit
  • ,

    Siin- ja sealpool rahastuslävendit

    Kultuuriministeeriumi juures tegutsev era- ja munitsipaalteatrite komisjon otsustas jätta Theatrum ilma senisest veidi üle 300 000 euro suurusest aastasest tegevustoetusest. Teatriauhindu ja riigi kultuuripreemiagi noppinud Theatrumil pole praegu kaalul üksnes järgmise aasta tegevus. Toetuse saamisel on oluline komisjoni hinnang eelmiste aastate tegevusele. Kui seda tegevust pole, väheneb ka tõenäosus edaspidi toetust saada. Negatiivse rahastusotsuse jõustumise korral Vene tänava teatrikeskust päris kinni ei pandaks, aga uusi lavastusi ei saaks välja tuua ja…
    Meelis Oidsalu
    2 minutit
  • Hullumeelsus Eesti vanemas kunstis. Raamistusprobleeme
    Johannes Saal (1911–1964). Tartu vaimuhaigete meeste aed. Joonistus, 1949.      
    Tartu Kunstimuuseum

    Hullumeelsus Eesti vanemas kunstis. Raamistusprobleeme

    Vanemas kunstis on ridamisi teoseid, mida oleks ehk huvitav vaadata autorite psühholoogilise või vaimse pinge, sisemiste painete, deliiriumide ja kummitavate nägemuste kontekstis.

    Eero Epner
    10 minutit
  • Ilma ei jää keegi, lihtsalt kihutada saab vähem
    Tänava kvaliteet määrab linnaelu kvaliteedi. Pildil äsja renoveeritud Laikmaa tänav. Ühekülgne liiklussoon on ümber kujundatud eri katendite ja elementidega meeldivaks ruumiks, kuhu on mahtunud bussid, trammid, jalakäijad ja ka haljastus.    
     Ken Mürk / ERR / Scanpix

    Ilma ei jää keegi, lihtsalt kihutada saab vähem

    „Tallinna tänavaruumi juhendi“ järgi on tänav tervist toetav kvaliteetne elukeskkond, mis on küll liikluskoridor, aga lisab ühtlasi kohale väärtust.

    Siim Tanel Tõnisson
    4 minutit
Sirp