Keel ja Kirjandus
-
Tõlke ilmumine ei peaks olema sündmus lähtekultuuris, vaid eelkõige vastuvõtvas kultuuris. Hea näide on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali ilukirjandusliku tõlke auhinna osa kandidaatide esinemine 16. märtsil Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. Vasakult Eva Velsker (Henrik Pontoppidan, „Per Õnneseen“), Triin Tael (Richard Powers, „Ilmapuu“), Maria Esko (Virginie Despentes, „Vernon Subutex 3“) ning laureaadiks osutunud Alari Allik (Sei Shōnagon, „Padjamärkmed“). Õhtut juhtis Ilona Martson.Kris MoorEesti kirjandus suurrahvaste tõlketurul – riskid ja võimalused
Mida ei tohiks ja mida võiks teha, et suurendada eesti kirjanduse kohalolu maailmakirjanduses?
11 minutit -
Väikekeelekonverentsi vestlusringis (vasakult) keeleteadlased Sven-Erik Soosaar, Indrek Park, Anna Verschik, Jüvä Sullõv, Nikolai Kuznetsov ja kirjanik Øyvind Rangøy.Vivian SiirmanVäikekeel – kellele ja milleks? Kas ja kuidas päästa hääbuvat keelt?
Väikseid keeli ei ole olemas. Kõigil keeltel, sealhulgas väikekeeltel ehk väikese kõnelejaskonnaga keeltel, on maailmas oma koht ja eluõigus.
9 minutit -
Ajakirja Keel ja Kirjandus järgmine peatoimetaja Johanna Ross.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumAeglane aktiivne lipulaev
Johanna Ross: „Keel ja Kirjandus peaks hoidma oma positsiooni sisukate ja heakeelsete teadustekstide avaldamiskohana.“
4 minutit
