
Kaur Riismaa „Väsinud valguse teooria“ on XXI sajandi esimeste kümnendite ülesvõttena küll hägune, kuid võimaldab siiski pildi sisse minna.

II koha sai Mario Pulver, III kohta jagavad Anu Allas ja Jaagup Mahkra.

Kaur Riismaa romaani „Enne pattu ja roboteid“ pöörases sündmuste virvarris läheb mäng ulmežanri filosoofilisimate motiividega kohati üle võlli.

Tehislikult kõlava teksti kohta öeldakse, et see on „pastakast välja imetud“ või „literatuurne“. Just niisugune on praegu ka tehisaru loodud kirjandus.

Kaur Riismaa luulevalimikus „Aknad avanevad taevasse“ võistlevad mosaiiksed tekstid tugeva tervikkujundusega – kord jääb peale yks, kord teine.

Kas Kaur Riismaa romaanis „Väike Ferdinand“ on põnev just ähmasus või varjab põnevus ähmasust?

Lastel on küll kogu inimkonna tarkus taskus või peopesal, kuid nad ei oska selleni jõuda, kui lapsevanemad ja kool ei õpeta nutiseadmeid kasutama.

Kaur Riismaa: „Kooliharidusest – ka kogu inimkultuuri peitvast internetist – on vähe kasu, kui seda ei mõtestata maailmajao, kultuuri kontekstis.“
Kaur Riismaa uues raamatus on peale intiimsfääri vaatluse all suured teemad: tehnoloogiline progress ja tehisintellekt, inimese olemus ja aja ulatuvus, hoomamatud galaktikad vs. meelelised momendid.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.