Eelmisel aastal kirjutasin jõulude aegu Eesti Ekspressi jõulunovelli sellest, kuidas üks edev pealinna proua Paula, projektijuht ja firmabändi solist, tahab heategevuse sildi all hirmsasti laval esineda. Ta organiseerib ühte külakoolimajja oma ansamblile jõulukontserdi ettekäändel, et asjadest küllastunud maailmas on teatavasti parim jõulukink hoopis veidike hingesoojust … Eks ta usubki, et teeb midagi väga õilist – kingib lastele elamusi. Iseenesest mõista ei lähe lõpuks mitte miski nii, nagu ette sai kujutatud, ning aktiivne…
Uurides Londoni kaardilt, kuhu täpselt seal elav sõbranna vahepeal jälle kolinud on, sattus mulle Hackney linnaosas sõrme alla muuseum, mis tähelepanu algselt soovilt täielikult kõrvale juhtis – Museum of the Home. Kodumuuseum, mille eesmärk ongi mõtestada lahti kodu kontseptsioon viimase 400 aasta vältel. Ruumid on küll esemeid täis, aga sait lubab, et vaadatakse kaugemale mööblist ja interjööridest ning keskendutakse lugudele esemete taga.
Suurepärane! Kodu kui nähtus on mu huviorbiidis olnud juba sellest…
Kõiges on süüdi elektritõukeratas. Muidu ma nendega eriti ei sõida, sest minu arust on tegu laisa inimese agregaadiga, millega saad pulsi üles mitte mõõdukast füüsilisest sahmimisest, vaid pigem ehmatusest – siis, kui keegi sulle viimasel hetkel trajektoorile ette tuhiseb või hiirvaikselt külje alla hiilib. Möödunud nädalal sattusin aga mõneks päevaks Lissaboni, kus avastasin kiirelt, et kui pean läbima vahemaa, mis on täpselt nii pikk, et rakku kõnnitud jalgadega ei tule see…
Lubasin eelmises lõpuloos, et lähen ja vaatan oma ainukese suveetendusena ära Draamateatri lavastuse „Talupojad tantsivad prillid ees“, mis oli tähelepanu tõmmanud naljaka pealkirjaga ning mille kasuks rääkis asjaolu, et seda mängitakse siseruumis (kõrgemaid ootusi ei julgegi ma suveteatrile seada). Kuna mul pole vähimatki ambitsiooni hakata teatriarvustusi kirjutama ja Kaur Riismaa on talupoegade loo 2. juuli Sirbis juba ammendavalt juppideks võtnud kah, ütlen vaid, et tükk oli naljakas. Lõkerdasin Viinistu katlamajas nagu…
Esimene muuseumi tüüpi asutus, kus ma pärast koroonapiirangute leevenemist käisin, oli … Tallinna loomaaed. Mitte küll omal algatusel, vaid ühe väikese Ameerika poisi lõbustamiseks koos tema emaga. Tundsin soorituspinget, sest viieaastane, kes on ärganud hommikul teadmisega, et näeb varsti kaelkirjakut, ei pruugi Tallinna kaelkirjakuta loomaaias olla just kõige õnnelikum külastaja.
„Palun tehke nii nagu selles Herluf Bidstrupi karikatuuris,“ palusin mõttes kõikide usundite jumalaid ja universumit üleüldisemalt. Pean siinjuures silmas üht Bidstrupi pildirida,…
„Tahaks teatrisse,“ unistan kõva häälega koroonaaja väikseid unistusi. Sõbranna uurib, mis mul täpsemalt mõttes on, aga ega mul olegi. Näidatagu ükskõik, mida – tahaksin lihtsalt teatris käimise rituaali algusest lõpuni läbi teha.
See rituaal algab piletitest. Need tuleb pikalt ette osta, mistõttu tihtipeale vähemalt üks osapooltest (aga vahel mõlemad või kõik) lõpuks teatrisse minna ei saagi. Emb-kumb (või mõlemad) ei jõua komandeeringust tagasi või on ühe ema jõudnud vahepeal samale õhtule oma…
Ühelgi vabakutselisel ei erine karantiin kuigi palju sellele eelnenud elustiilist: ärkan hommikul üles, veeretan enese voodist välja ja laua taha, teen pingsalt tööd, unustan süüa. Kui see meelde tuleb, söön hiliseks lõunaks tüki kapis vedelevast juustust ja kolm Tiina kommi. Töötan edasi. Täiesti ootamatult jõuab kätte õhtu ning kuna ilm tundub olevat liiga külm ja piim pole veel otsas, jõuan järeldusele, et kodust väljumine polegi otseselt hädavajalik. Trenni saab ka…
Kadrioru veerel, Faehlmanni ja Vase nurgal, asub ühes keldrikeses mikroskoopiline restoran Salt, kus vähemalt enne koroonat olid lauad paigutatud pariislikult lähestikku. Kui suudadki enda ja naabri vahele mõttelise seina püstitada, siis võõrasse taldrikusse piilud tahes-tahtmata.
Sel õhtul oli restoran nii puupüsti täis, et osa toite oli menüüst juba otsas. Minu taldrikusse piilumise, pigem nahaalse jõllitamise võimaluse kasutas ära kõrvallauas üksi einestav hiinlasest noormees.
„Kas see on hea? Tahtsin sama tellida, aga nad…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.