Heldur Sander
-
Raamatus on liikide ja väiksemate taksonoomiliste ühikute kõrval enamasti toodud ka levinumad ja ajalooliselt tuntud sordid.ReproUus puittaimede tutvustus ehk 100 aastat puittaimede määrajaid ja kirjeldajaid
Lehtede langemise eel ilmus huvilistele 15aastase töö tulemusena mahukas puittaimede raamat. Selle autor Rein Sander on tuntud botaaniku, luuletaja, aedniku, taimekollektsioonide rajaja ja aktiivse kirjutajana mitmel teemal. Ta on hästi kursis naabermaa Läti iluaiandusega ja tükati Leedu omaga. Isegi läti keele on ta endale parema suhtluse huvides selgeks teinud. Raamat on kui väike entsüklopeedia, kuid „väikese“ oleks võinud ka ära jätta, sest see hõlmab sõnas ja pildis rohkem kui 900…3 minutit -
Mihkel Ranna dendraariumi keskne aiaelementide kooslus. Lauluplats. 2024.Jüri JärvisIlusam kui jumala enda oma
100 aastat Mihkel Ranna dendraariumi Saaremaal Neemi külas, mis on silmapaistvaim eraisiku rajatud puittaimede kollektsioon oma ajaloo, tuntuse ja külastatavuse poolest.
4 minutit -
Aleksei Paiveli (1968) aastatel 1954–1960 inventeeritud kohad.4Eesti dendroloogia XX sajandi teisel poolel
Ulatuslikud dendrofloora inventeerimised andsid ülevaate liigilisest rikkusest, aga ka aimu, kuidas võõrpuud hakkama saavad.
5 minutit -
Praeguses TÜ botaanikaaias on taimi kasvatatud vähemalt 215 aastat, kui võtta alguseks 1808. aasta, mil siia toodi esimesed taimed vanast aiast.Sillerkiil / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsTartu Ülikooli botaanikaaed 220
XIX sajandil pakkus uurimisainest kogu taimemaailm ja selle kujunemislugu, seetõttu korraldati ekspeditsioone ja vahetati botaanikaaedade vahel taimi.
6 minutit -
Harry Karis mükoloogiaühingu sügislaagris Kurgjal 1976. aastalEesti mükoloogiaühingJaht jahukastelistele
Harry Karise artiklid ja monograafiad jahukasteliste kohta toetuvad Siberis ja Kaug-Idas kogutud rikkalikule herbaarmaterjalile.
6 minutit -
Eesti loodusmuuseumis on säilinud dr David Dietrichi Saksamaa leht- ja helviksammalde ning samblike näidiskogu.Loodusmuuseumi herbaarium-raamat
Igal muuseumi loodusloolisel kogul on oma saatus ja nad on üle ilma võrgustikuna seotud.
5 minutit -
Estonia teater ja lähiümbrus, 1920ndate aastate lõpp.ErakoguLooduskaitse, Tammsaare park ja Estonia juurdeehitis
Loodushoiu kujunemine linnades päädis hiliskeskajal Tallinnas Kopli metsa ja Roosiaia pärna säilitamispüüdlustega, millele järgnes Kadrioru pargi puude kaitse eeskiri.
5 minutit -
Riho KirssAia ajalugu
Tallinna botaanikaaia rajamise ideest kulus teostamiseni ligi sajand, botaanikaaed asutati 1. detsembril 1961.
4 minutit -
Heldur Sander Hiiumaa Suuremõisa pargis ühe vanema ja suurema euroopa nuluga, millel on vanust 120 aasta ringis.Kristiina HellströmPuu-uurija
Heldur Sandri peamised uurimisvaldkonnad on linnahaljastuse ja maakasutuse ajalugu, mõisaparkide dendrofloora ja dendroloogilised kollektsioonid, üksikpuud ja haljastusega seotud ajaloolised isikud.
7 minutit -
Eesti taimede levikuatlase koostajad Ott Luuk (vasakul) ja Toomas Kukk.Margus Ansu / Postimees / Scanpix BalticsTaimed kaartidel
„Eesti taimede levikuatlasele“ ja kogumikule „Eesti taimestik ja selle uurijaid“ mõeldes loodan, et meie floora pikaajalisele uurimisele ja avaldatud töödele järgnevad andmestiku süvauurimused.
6 minutit
