glüfosaat Archives

Mürk hävitas 2019. aasta suvel rohuneppide pesitsusalal Korva luhal taimkatte.
Leho Luigujõe

Elurikkus – Kliima, Teadus

Glüfosaadisaaga jätkub II

II osa. Ka normi piiresse jäävad glüfosaadikogused ohustavad keskkonda ja tervist

Tsipe Aavik, Virve Sõber

22. I 2021

8 minutit
Ida-Virumaal Alutagusel on hoolduseks glüfosaadipõhist herbitsiidi kasutatud kogu teeserva ulatuses. 2019.
Aveliina Helm

Elurikkus – Kliima, Teadus

Glüfosaadisaaga jätkub

Hiljutise raporti järgi on Eesti põllumajanduses kasutatavad glüfosaadikogused tavapõllumajandusmaa pindalaühiku kohta Euroopa keskmisest kõrgemad.

Tsipe Aavik, Virve Sõber

15. I 2021

9 minutit
Teadus

Kuidas läheb planeedi tähtsaimal putukal meemesilasel?

Mesilasperede hukkumise sagenemise algusest on möödas juba 15 aastat, kuid probleemile ei ole lahendust leitud.
Putuktolmlemine on paljudele looduslikele ja põllumajanduslikult kasvatatavatele taimedele hädavajalik. Putuktolmeldamise koguväärtust maailmamajandusele on 2005. aastal hinnatud koguni 152,9 miljardile eurole.1 Ilmselt on üha kasvavast rahvastikust tulenev suurenenud toiduvajadus suurendanud tolmeldamise rahalist väärtust veelgi. Meemesilased on tänu oma arvukusele ja korjekäitumise eripärale ühed enim hinnatud tolmeldajad. Igal aastal viiakse miljonid mesilaspered Californias asuvatesse mandlipuuistandustesse, kuna nende…

Risto Raimets

3. IV 2020

6 minutit
Muld on taastumatu loodusvara ning näiteks USAs võeti mullakaitseseadus vastu juba 1935. aastal. Euroopa Komisjon alustas mullakaitsedirektiivi väljatöötamist 2006. aastal ja nii on maaeluministeerium olnud arvamusel, et mullakaitsega iseseisvalt tegeleda pole vaja. Madalsoomuld (pildil) on Eestis levinud mulla tüüp, mis valiti aastal 2019. aasta mullaks. Viimase sajandi jooksul olid paljud madalsoomullad kuivendatud. Kuivendamise ja mullaharimise pärast toimub kiire turba lagunemine, millega kaasneb suures koguses süsihappegaasi lendumine atmosfääri ning mulla kahjustumine.
Mullamuuseum © Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

Teadus

Pikisilmi kõrgemalt tulevaid reegleid oodates. Mis saab siis, kui Euroopast käsulaudu ei tulegi?

Mittemidagitegemisele puudub õigustus

Ülo Niinemets

6. IX 2019

6 minutit
Sirbi laureaadid, Sotsiaalia

Sirbi laureaadid 2018 – Ülo Niinemets

Akadeemik, Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets kirjutas Sirbile glüfosaadi ohtlikkusest ja selleteemalise globaalse vassimise teemal seeria silmi avavaid artikleid. „Monsanto dokumentides“ kirjeldab ta ülima põhjalikkusega, milliste võtetega on Monsanto, üks peamisi glüfosaadipõhiste herbitsiidide tootjaid, saavutanud oma toote Roundup ülemaailmse laialdase leviku ning milliseks võib kujuneda glüfosaadi baasil toodetud herbitsiidide kasutamise hind keskkonnale ja inimesele.
Ülo Niinemets nendib, et kuna glüfosaat on põllumajanduses üks kõige enam kasutatavatest kemikaalidest, ongi probleem selles,…

Lea Larin

11. I 2019

3 minutit
Elurikkus – Kliima, Teadus

Monsanto dokumendid IV

Eestis kasutatakse üha rohkem glüfosaati. Riik teadlaste arvamust ei kuula, kuigi riigil seisukoht puudub, oodatakse Euroopa Komisjonilt tulevaid juhiseid.

Ülo Niinemets

11. I 2019

11 minutit
Teadus

Glüfosaadisaaga: kes on kes ja mis on mis?

AMPA – aminometüülfosfoonhape. Glüfosaadi esmane laguprodukt keskkonnas ja inimorganismis, mis on vähemalt sama toksiline kui glüfosaat. AMPA kumulatiivne mõju võib olla isegi tugevam, sest tema eluiga keskkonnas on pikem kui glüfosaadil.
*
BfR (Bundesinstitut für Risikobewertung) – Saksamaa Riskiuuringute Instituut (eestikeelses tekstis tavaliselt ei tõlgita). 2002. aastal viis läbi esimese riskihindamise glüfosaadi ELi turule lubamiseks ning osales glüfosaadi kasutusloa pikendamiseks vajaliku riskiuuringu koostamisel koos EFSAga aastatel 2012–2015.
*
ECHA (European Chemicals Agency) – Euroopa…

Ülo Niinemets

7. XII 2018

4 minutit
Teadus

Monsanto dokumendid III

Glüfosaadi Euroopa Liidu kasutusloa pikendamise kronoloogia. Kuidas luua korda arvamuste kaoses?
Euroopa Liidu pikale venivaid ja läbipaistmatuid otsustusprotsesse on palju kritiseeritud. Glüfosaadi taaskasutusloa viieaastane saaga on hea näide sellest, kuidas olulises küsimuses põrkavad tootjate ja kasutajate huvid kokku keskkonna- ja tervisekaitsjate huvidega ja kuidas Euroopa Komisjon ei suuda otsustada eri huvide – tervis ja keskkond vs. ettevõtlusvabadus – kaalukust. Samuti tuli selle protsessi käigus erakordse selgusega esile see, et…

Ülo Niinemets

7. XII 2018

8 minutit
California kohus mõistis 289 miljoni dollari suuruse hüvitise 46aastasele mitte-Hodgkini lümfoomi põdevale haljastustöötajale Dewayne Johnsonile, kes puutus iga päev töö käigus Roundupiga sageli kokku. Põhjendatud kohtulahendis kinnitatakse, et hüvitise suurus peegeldab seda, et Monsanto oli pikka aega teadlikult valetanud glüfosaadi terviseriskide kohta. Teise astme kohus vähendas summat.
AP/Scanpix

Teadus

Monsanto dokumendid II

Kas glüfosaat põhjustab vähki?

Ülo Niinemets

30. XI 2018

9 minutit
Kaadrid 1946. aasta reklaamist „Doomsday for Pests“ („Kahjurite viimnepäev“), mis reklaamis DDTd sisaldavat pestitsiidi Pestroy. Lisaks põllumajanduses kasutamisele julgustati inimesi pritsima DDTd seintele ja kasutama värvides.

Teadus

Monsanto dokumendid I

Maailma kasutatavaim pestitsiid ja korporatiivne teadus Kas peame ootama lõplikku teaduslikku tõde?

Ülo Niinemets

23. XI 2018

11 minutit
Elurikkus – Kliima, Teadus

Mis on herbitsiid glüfosaat?

Glüfosaadi keemiline olemus, leidumine keskkonnas ja inimorganismis ning toksilisus

Ülo Niinemets

23. XI 2018

7 minutit