COVID-19
-
ERM, Päästeamet ja Naiskodukaitse kutsuvad uue näituse loomise jaoks saatma lugusid kriisis hakkama saamisest. ERM ootab lugusid kuni 31. oktoobrini veebisaidi rahvalood.ee kaudu elektrooniliselt või kohapeal.KuvatõmmisKriiside keerises
Säilenõtkuse ja sotsiaalse toetuse vahel on tugev seos: keerulistes olukordades saavad paremini hakkama need, kellel on teiste tugi.
9 minutit -
Ühiskonna huvide asetamine isiklikest huvidest ettepoole toetab kogu ühiskonna ja selle liikmete heaolu. Pildil COVIDi mälestusmüür Londonis.Andreea Alexandru / AP / ScanpixPandeemia õppetunnid
Vajame prosotsiaalsemat ühiskonda – kindlustunde saavutamiseks peavad valitsused ja riiklikud institutsioonid hakkama ühiskonda tervikuna paremini teenima.
8 minutit -
Joonis. Eelistatud töötamiskoht pärast koroonakriisi kodus ja kontoris töötavatel vastajatel.Allikas: artikli autoridKas töötada kodus või kontoris ehk Kuidas sujub suhtlus pikaleveninud koroona tingimustes?
Koroonapandeemia on nüüdseks kestnud üle kahe aasta. Kuigi suvel on pärgviiruse haigus kõige teravamate probleemide hulgast taandunud, on siiski võimalus, et sügisel algab kõik uuesti. Jälle on osa kontoritöötajaid kodus, osa kohapeal ja vahel hommikuti isegi ei teata, kui palju inimesi on rivis ja kes on kus. Kuidas niisugustes tingimustes toime tullakse? Kas hakatakse kõigest sellest väsima? Või on aja jooksul leitud toimivad lahendused?
Tööelu on raske korraldada, kui inimesed on…5 minutit -
2021. aasta kevadel Eesti IT-sektoris läbi viidud uuringust selgus, et kaugtöö puhul on võtmetähtsusega neli teemat.5 × Eneli KindsikoCOVID-19 pandeemia aegse kaugtöö eelised ja puudused
COVID-19 aegne kaugtöö on oma olemuselt ekstreemne, sest tegemist pole vabatahtliku ja kokkuleppelise töökorralduse, vaid sundusliku töövormiga.
12 minutit -
Raili Marling: „Idealistlikult oleks tore loota, et me väljume pandeemiast mingi laiema arusaamaga meie jagatud vastutusest. Ilma selleta ei suuda me hakkama saada järgmiste kriisidega.“Video5Biopoliitiline läbikukkumine. Koroonast humanitaari pilguga
Professor Raili Marling: „Oleme jõudnud kriisi, kus me ei suuda enam kokku leppida, mis on faktid, kes on eksperdid ja mis on elamisväärne elu.“
12 minutit -
Tänapäevase vaktsineerimise leiutas 1796. aastal inglise arst Edward Jenner, kes kasutas vaktsineerimiseks veiste rõugelima. Meetod ei tekitanud inimestele terviseprobleeme, kuna nakatumist rõugetesse ei toimunud, küll aga andis see immuunsuse rõugete vastu. Vaktsineerimisvastased väitsid toona, et vaktsineeritutel tekivad veiste tunnused, nagu on kujutanud James Gillray oma 1802. aasta pilapildil.Library of Congress / Wikimedia CommonsKuidas pandeemiad muudavad tulevikku
Lühemas perspektiivis tugevdab pandeemia riigi osatähtsust, kuid pikemas perspektiivis näitab sellise arengu kitsaskohti.
10 minutit -
Kuna siseruumides kehtisid karmid piirangud, ehitas Eesti rahva Muuseum suvelava. Suvelava paikneb katuse all ja on seetõttu kaitstud sademete eest. Järgides 2+2 reeglit on katuse alla võimalik paigutada publikule kuni 1000 seisukohta ja kuni 500 istekohta.Anu Ansu/ERMMida tehti, kui innovatsioon oli ellujäämiseks vältimatu?
Kuidas täitsid rahvusmuuseumid COVID-19 kriisi ajal harivat missiooni ning mil määral ja millises järjekorras kasutati eri innovatsioonitüüpe?
7 minutit -
Kogu tõde ühiskonna seisundi kohta ei selgu reoveeuuringutest. Pildil Paljassaare reoveepuhastusjaam.Tallinna VesiMillest reovesi ei kõnele?
Ühiskond vajab koroonakriisi lahendamiseks ka teistsuguseid teadmisi kui nakatumiskordaja näit või värsked reoveeandmed.
14 minutit -
Pandeemia lained kattuvad suuresti teadusuudiste osakaalu muutustega meie meedias. Allikas: Station.ee meediaaudit Eesti teaduste akadeemiale, jaanuar 2021.Krooniga või koroonata ehk Pärgviirus akadeemikute hambus
2020. aasta hilistalvel algas midagi, mis mõnda aega tundus kui halb unenägu. Vahepeal tundus, et see saab mööda. Praegu on see aga märksa võimsamalt tagasi, paremini läbi tunnetatud ohuna, millest aegamisi on saanud elu osa. Muidugi, ükskord me võidame niikuinii sellegi haiguse. Inimene on nii vintske liik küll, et üks viirus teda rajalt maha ei võta. Kuigi haiget võib teha ja raviarve tuleb arvatavasti kopsakas.
Algusest peale oli selge, et see,…12 minutit -
Loomemajanduse alavaldkondade müügitulu II kvartalis, 2018–2020 miljonites eurodes.Allikas: statistikaamet, EKOMARViiruskriis kultuuris
Kultuuri- ja loometegevusettevõtted ning töötajad said kriisi ajal kannatada keskmisest märksa rohkem.
8 minutit -
Pärnut ja Võrut regulaarselt külastanud inimeste elukohad. Kui ühes neist linnadest peaks tekkima viirusekolle, siis oleks kriisijuhtidel ka kohe teada, millised piirkonnad veel selle kolde poolt ohustatud võivad olla.Anto AasaMobiiltelefonid aitavad võidelda koroonaviiruse levikuga
Pandeemia alguses tekkis mobiiliandmete kasutamises kolm suunda: viirusriskiga lähikontaktide tuvastamine, karantiininõude täitmise jälgimine ja masspositsioneerimine inimeste liikumiste uurimiseks.
13 minutit -
Ajalooliselt lühikese ajaga, vaid 12 kuuga on tootmiseni jõudnud mitu vaktsiini, mille efektiivsus ulatub 95 protsendini.Sander Ilvest / Postimees /ScanpixMusta luige aasta
On tõenäoline, et jaanuar-märts 2021 on COVID-19 ajastu kõige raskem periood. Ettevaatlikuks optimismiks on siiski põhjust ja seda on vaja meile kõigile.
8 minutit -
Usalduse mõõde saab määravaks siis, kui on väga tarvis, et ühiskond usaldaks poliitiliste otsuste tegijaid. Pildil Chennai politseiametnik koostöös kohaliku kunstnikuga valmistatud koroonakiivriga, millega hoiatab kodunt välja tulemast.Wikimedia CommonsTeadusnõustamise tuleproov
Koroonakriis näitas ilmekalt, et klassikaline teadusnõustamine kriisiolukorras ei toimi. Riigile antud nõu tuleb lahti rääkida ka üldsusele.
9 minutit -
Maailma esimese loomsetest tüvirakkudest kasvatatud lihast hamburgeri esitlus 2013. aastal. Pihvi valmistasid Maastrichti ülikooli teadlased projekti „Cultured Meat“ raames.Wikimedia CommonsMida teha, et tulevasi pandeemiaid ära hoida?
Intensiivne loomakasvatus on üks peamisi üleilmsete pandeemiate riskitegureid, kuid see ei ole toidutootmise ainuvõimalik lahendus.
7 minutit -
Eesti elanikest peab kaks kolmandikku väiksemaid eurosente täiesti kasutuks kraamiks ja on nõus nende ringlusest kõrvaldamisega. Allikas: EurobaromeeterJõudeaja teised asjad
Avalikku hüvet loob igaüks, kes suudab ühiskondlikku arutellu mõne viirusevaba teema tuua.
5 minutit -
Viiruse paratamatu jõudmine Euroopasse on sundinud olukorra vältimatult ümber hindama ja jõumeetodil rakendama ida kultuurile omast ühiskonna solidaarsusprintsiipi. Needki vähesed itaallased, kes veel väljas ringi liiguvad, kannavad maski.CIRO FUSCO / EPA /ScanpixSüsteemide kohtumine tundmatuga
Euroopas kiiresti levima hakanud uus koroonaviirus paneb proovile riikide meditsiini- ja inimeste immuunsüsteemi.
8 minutit -
Kroonjas viirus ehk kroonviirus ehk pärgviirus, suutmata nakatada eestlase keha, nakatas eesti keele.Wikimedia CommonsKoroona – nakkus emakeelde
Mis häda pärast tuua keelde kuningliku peakatte läänemeresoomelikule hääldusele võõras pseudoladinakeelne tõlge?
5 minutit
