Tammsaare muuseumi 11. sügiskonverents “Kirjandus ja haigus”
Tammsaare muuseumi 11. Sügiskonverents KIRJANDUS JA HAIGUS 30. novembril Tammsaare muuseumi galeriis.
Sügiskonverentsi ettekanded võtavad vaatluse alla nii patsiendi kui ka haiguse kujutamise ilukirjanduses; haigused, mis määravad tegelase olemust; kirjaniku elu ja tervise ning selle seosed loominguga; haiguse kui metafoori ning psühhoanalüütilise vaatenurga.
Konverentsi avab Eesti Kirjandusmuuseumi teaduri Reet Hiiemäe ettekanne.
Hiiemäe uurib, kuidas kujunes idee personifitseeritud katkuvaimust ning sellest, et kuigi katkuhaigus on Euroopas oma aktuaalsuse minetanud, elavad sellega seotud kujutelmad pisut teisenenud kujul ka nüüdisajal edasi, seostudes uute esilekerkivate epideemiatega, nagu aids, seakatk ja linnugripp, ja pakkudes jätkuvalt inspiratsiooni kirjanduses, kunstis ja meelelahutusmeedias.
Kirjaniku autobiograafia ja loomingu seosest tuleb juttu Eve Annuki, Sirly Hiiemäe, Maarja Vaino ja Piret Kruuspere ettekannetes.
„Osutan temaatika autobiograafilisele taustale nagu Kõivu intervjuud ja mälestuste sari „Studia memoriae”, muu hulgas on ta end ise määratlenud kui kahe elu invaliidi,“ sõnas Piret Kruuspere. „Samas võib haigus kui metafoor Kõivu dramaturgias asetuda eesti ajaloo saatuslike aastaarvude konteksti – meenutagem Ema monoloogi näidendis „Tagasitulek isa juurde”, milles ta viitab eestlaste ühistele rahvuslikele haigustele ja epideemiatele. Ning teisalt võib haigus/haigestumine omandada aga ka näiteks absurdse, kurbkoomilise varjundi.“
Haigus kui metafoor on teemaks ka Toomas Haugi ettekandes „Katkuhaud ja paigallend“, kus tehakse sissevaade Jaan Krossi ja Ene Mihkelsoni katku käsitlustele, millel on romaanide ajaloometafoorikas keskne koht.
Anneli Kõvamees analüüsib Valev Uibopuu romaani peategelast, haiguse tõttu voodisse aheldatud tüdruku lugu, kes tunneb haigusele mõeldes minevikunostalgiat. „Õigupoolest tuli nostalgiagi mõistena esmalt kasutusele meditsiinis,“ täpsustas Kõvamees.
Jaanus Adamson lähtub oma ettekandes Vaino Vahingu proosapalast „Morton“.
„Vahingu “Morton” on üsna haruldane tekst selle poolest, et võimaldab rääkida kirjanduse ja hulluse suhte kõigist aspektidest – kuid mõistagi tuleb iga tasandil korral täpsustada ka hulluse mõiste sisu,“ selgitas Adamson ettekande tagamaid.
Konverents toimub Tammsaare muuseumi galeriis algusega kell 11.
KAVA
11.00-11.30 Kogunemine, tervituskohv
11.30 Reet Hiiemäe “Inspireeriv Must Surm”
12.00 Piret Kruuspere “Haigus kui nähtus ja metafoor Madis Kõivu dramaturgias”
12.30 Eve Annuk “Haigused ja igatsused: Lilli Suburgi käänulised teed”
13.00 Sirly Hiiemäe “Ihuhäda kaemuses peegeldub teisik?”
13.30-14.30 Lõunapaus
14.30 Anneli Kõvamees “Murdunud inimtaim. Valev Uibopuu „Janu“”
15.00 Maarja Vaino “Mati Unt ja psühhoanalüüs”
15.30 Jaanus Adamson “Vahingu farmakon”
16.00 Toomas Haug “Katkuhaud ja paigallend”
A.H.Tammsaare muuseum
Tel 6013111/ 55583269
Koidula 12a, Tallinn 10125
www.linnamuuseum.ee/tammsaare