Saka mõisas avati Umsiedlungile pühendatud mälestusmärk

Umsiedlungi mälestusmärk_Saka mõisas. Simson von Seakyll, Eha Kaasik, Tõnis Kaasik, Kalle Rõõmus

Saka mõisas avati baltisakslaste ümberasumisele Umsiedlungile pühendatud mälestusmärk. Skulptor Simson von Seakylli ja arhitekt Kalle Rõõmuse loodud mälestusmärgi rajasid erainitsiatiivil Saka mõisa omanikud Eha ja Tõnis Kaasik.

Umsiedlungi mälestusmärk Saka mõisas avati 18. oktoobril, mil möödus 79 aastat esimese baltisakslaste ümberasujate laeva lahkumisest Tallinnast.

Mälestusmärk Umsiedlungile on Saka mõisaomanike Eha ja Tõnis Kaasiku kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks, meenutamaks baltisakslaste ümberasumist Eestist ja Lätist. Erainitsiatiivil rajatud mälestusmärgi autorid on skulptor Simson von Seakyll (Aivar Simson) ja arhitekt Kalle Rõõmus.

Tõnis Kaasiku sõnul meenutab mälestusmärk baltisaksa rahvakillu panust Eesti ja Liivimaa arengusse.
„Juhtigu see mälestusmärk tähelepanu baltisakslaste loodud ja siia mahajäänud pärandile, olgu see kultuur või kunstiteosed, ehitusmälestised, enam kui tuhatkond mõisahoonet ja parki nende ümber. Baltisakslaste panus ja nende poolt loodu on aidanud rajada Eesti riiki, nii sõdadevahelisel perioodil kui viimased 25 aastat,“ ütles Saka mõisa omanik Tõnis Kaasik. „Mälestusmärk on ka kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja tänutäht võimaluse eest elada omas riigis, mille vundamenti aitasid laduda arvukad baltisakslaste põlvkonnad ja kelle toetust oleme tundnud ka oma riigi taasülesehitamisel,” lisas Kaasik.

Mälestusmärgi avamisel osalesid Saksamaa suursaadik Christoph Eichhorn ja endine suursaadik Henning von Wistinghausen. Samuti sõjaeelse Saka mõisa omanike järeltulija Heiner von Löwis of Menar.

Saka mõis ja Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis korraldasid Sakal baltisakslaste ümberasumisele pühendatud konverentsi.
Ajaloodoktor Olev Liiviku sõnul on Saka mõis sümboolne paik baltisakslaste ümberasumisest rääkimiseks.
„1939. aastal lahkusid Sakalt Saksmaale mõisa viimased omanikud Löwis of Menarid, kes olid vaatamata maareformile ja mõisate võõrandamisele 1919. aastal jäänud oma kodukohta,” sõnas ajaloodoktor Olev Liivik. „Baltisakslaste ümberasumisest rääkides peaksime mõtlema kodu ja kodumaa tähendusele ja teadvustama, et baltisakslased olid esimesed, kes kaotasid sõja tõttu oma kodumaa,” täiendas Liivik.
Baltisakslaste ümberasumine (saksa keeles: Umsiedlung) tulenes 23. augustil 1939 Moskvas sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollist, millega määrati Eesti ja Läti NSV Liidu mõjusfääri. Hirmust Punaarmee sissetungi ees, lahkus 1939. aasta oktoobrist kuni 1940. aasta maini ümberasumise korras Eestist Saksamaale üle 13 000 inimese.
Mitu tuhat Eesti sakslast otsustas kodumaalt mitte lahkuda. Baltimaade okupeerimise järel võimaldas Saksamaa kokkuleppel NSV Liiduga ka neil ümber asuda ja 1941. aasta talvel lahkus ümberasujatena Eestist veel ligi 8000 inimest.
Lätist lahkus kahe ümberasumise lainega 1939-1941 üle 60 000 inimese.
Ümberasumisega lakkas Baltimaades olemast siin aastasadade vältel olulist rolli mänginud ja siinset kultuuri rikastanud baltisakslus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht