Rakvere teatris hooaja viimaste näituste avamised

Sel hooajal avame veel kaks näitust: 28. juunil kl 17.17 Regina – Mareta Soonseina näitus pealkirjaga “SEE, MIDA SA EI NÄE” ning 4. juulil kl 18.18 Reigo Kuivjõe kunstikogu väljapaneku pealkirjaga “Ma Ei Tea Mis”.

Regina-Mareta Soonsein (s. 1991) on lõpetanud Tartu Kunstikooli illustraatori eriala ja jätkab õpinguid Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maali erialal.

Eneseväljenduse otsingud on aga juhatanud ta graafikasse – linoollõikeni, mis võimaldab manipuleerimist tundliku lõikejoonega kujutamaks mateeria ja valguse igimuutuvas sümbioosis sündivat vormi.

Teatri seinte vahel avatava näituse kohta ütleb ta järgmist: “Graafiliste tööde fookuses on vormi otsiv voolav mateeria – inimkeha, mis on oma puhtas ilus ja dünaamilisuses üks lummavamaid orgaanilisi vorme. Me pole vaid eraldiseisvad üksikud indiviidid vaid lakkamatus dialoogis enese ja ümbritsevaga moodustades koodi, mida ehk palja silmaga ei näe kuid tajume sügaval hingelisel tasandil. Kompamine tunnete ja kujutistega tundmatuses – kohas, mida teadus alles hakkab avastama – valguse ja energia mõjutamist inimeste energiaväljas. Analüüsida enda taju ning tundeid ja selle muundumist metafüüsilises ja sotsiaalses tandemis. Oluliseim on see, mida me ei näe.”

Näitus on avatud Teatrikohvikus.

Teatri fuajees ja väikses majas on välja pandud Reigo Kuivjõe erakunstikogu. Reigo on tänaseks korraldanud viis näitust pagulaskunsti teemadel, kuid umbes sama palju aastaid tagasi hakkas tema juurde leidma tee ka kaasaaegsemat kunsti. Tema sõnul just selliseid kergelt napakalt sürrealistlikke ja abstraktseid töid nagu talle meeldivad. “Kuigi igast tööst ei pruugi kas esmapilgul aru saada ning mõnele ei saa pihta isegi mitmekordsel vaatamisel, on igas näitusetöös sees midagi sellist, mis on mind piisavalt mõjutanud, et tahtsin neid endale soetada. Näituse segasena tunduv pealkiri „Ma Ei Tea Mis“ on ajendatud prantuse kunstiteadlaste terminist je ne sais quoi (tõlkes: ma ei tea mis), mis tuli laialdaselt kasutusele 17. sajandi lõpus Prantsusmaal muutudes kunstiteoreetiliseks terminiks ning leides kasutust ka Briti autorite poolt. Selle järgi ei peagi igast kunstiteosest otsima laiemat mõtet, sest seda ei pruugigi seal olla. See väljend tähistab mingit omadust, oskust või võimet, mida on võimatu seletada, kuid mille olemasolu annab kunstiteosele või selle esitajale midagi sellist, mis lisab meeleliselt tajutava, erakordse kunstilise lisaväärtuse. Teose vaatamisel võib saada kunstilise naudingu ka ilma leitava mõtteta.”

Näitusel on eksponeeritud kunstnike nagu Leonhard Lapini, Jüri Arraku, Raul Meele, Enn Põldroosi, Marko Mäetamme, Kaido Ole, Kiwa, Jaan Toomiku, Peeter Alliku ning paljude teiste tööd.
Avamine tuleb inglise ja eesti keeles mõeldes Baltoscandali külaliste peale.

Näitused on avatud sügiseni.