Pärimuspeol Baltica saab õppida soome-ugri keeli ning kuulata hõimurahvaste muusikat

Sellel nädala reedel algab Eestis Baltikumi suurim ühine pärimuspidu Baltica. Täisprogramm kuuel laval kestab 31. maist 2. juunini Tallinnas Tornide väljakul, kus avatakse ka Pärimusküla. Festivali ajal on huvilistel võimalik õppida seal mitmeid soome-ugri keeli, saada osa kaunist hõimurahvaste muusikast ning tutvuda ka nende rahvarõivastega.

Baltica avakontsert algab reedel, 31. mai õhtul kell 16.00 Tallinna Raekoja platsil, kus esineb ka ingeri-soome folkloorirühm Röntyskä. Laupäeval, 1. juunil kell 16.00esineb sama grupp ka Tornide väljaku pealaval.

Põhja-Eesti piirkonna laval, mis asub samuti Tornide väljakul, esineb laupäeval, 1.juunil kell 11.30 Udmurdi ansambel “Ošmes”.

Pühapäeval, 2. juunil kell 14:00-16:00 on võimalik näha ka soome-ugri rahvarõivaid. Nimelt korraldab Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit seal rahvariiete tuulutamise sündmuse.

Pühapäeval, 2. juunil toimuvad Tornide väljakul soome-ugri keelte õpitoad:

11.00-11.30 – ersa keele õpituba (Nikolai Bajuškin)
11.30-12.00 – vadja keele õpituba (Heinike Heinsoo)
12.00-12.30 – udmurdi keele õpituba (Elena Kirt)
12.30-13.00 – mari keele õpituba (Lyudmila Yamurzina)
13.00-13.30 – liivi keele õpituba (Milda Ona Dailidenaite)
13.30-14.00 – komi keele õpituba (Natalia Ganova)

Kõik töötoad on pühendatud ÜRO põliskeelte aastale!

Tornide väljaku pärimuskülla tullakse kokku Sõrvest ja Saaremaalt, Setomaalt ja Tartumaalt, Järvamaalt ja Läänemaalt, Võrumaalt, Pärnumaalt ja Tallinnastki. Pärimuskülas kõlavad iidsed pärimusviisid, kus saab kaasa tantsida ehedaid Eesti eri piirkondade pärimustantse, õppida käsitööd ja keeli ning kuulata jutuvestjate tähendusrikkaid lugusid. Ikka sestap, et käesoleva aasta Baltica fookuses on kolm teemat – paikkondlik eripära, pidu ja keel.

Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused. Baltica tunnus on autentne sisu ning pärimuse eri vormide nagu laul, tants, pillimäng või kombed sidumine. Mõistagi on kaasatud folkloorirühmad ja üksikesitajad üle Eesti.

Eesti-Läti-Leedu suurim rahvakultuurialane ühine Baltica sai alguse 1987. aastal. Sestsaadik peetakse pärimuspidu külakorda kõigis Balti riikides. Esimene festival peeti 1987. aastal Leedus, teine 1988. aastal Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis.

Baltica festivalid toimuvad tihedas koostöös CIOFF®i ehk Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsioonide Nõukoguga, mis toob festivalile alati palju välismaiseid külalisi nii Balti riikidest kui ka kaugematelt maadelt. Eestis on Baltica korraldaja Eesti Folkloorinõukogu – folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.

Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica 2019 toimub Eestis 29. maist 2. juunini rahvusvahelisel põliskeelte aastal koostöös Tallinna vanalinna päevadega.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht