Müürilehe aprillinumber on pühendatud huumorile

Aprillinumbri kaanestaarideks on näitlejannad Katariina Tamm ja Piret Krumm, kes õpetavad usutluses Helen Tammemäega, kuidas iseennast ja elu üldisemalt mitte liiga tõsiselt võtta, ning kummutavad arusaama, nagu naljatükk ei võiks pretendeerida kõrge kunsti tiitlile. Arvamusküljel kirjeldab Kari Käsper, kuidas huumor võib olla vähemusgruppide jaoks korraga nii võimestav kui ka domineerivaid võimusuhteid taastootev nähtus. Huumoriuurija Liisi Laineste tutvustab nalja anatoomiat, mis pahatihti kultuuriti erineb ja üleilmastumise tingimustes järjest sagedamini konflikte põhjustab.

Müürilehe peatoimetaja Helen Tammemäe, kes kehastus aprillinumbri tarvis telemeedia huumoripolitseiks, nendib oma vaatluste põhjal, et kodumaistest huumorisaadetest on kadunud ühiskondlik mõõde ja mässumeelsus, mida üritatakse paremal juhul kompenseerida tehnilise meisterlikkusega. Ameerikas naudib telehuumor aga oma kuldaega – miks see nii on ja kes on süüdi, sellest annab aru Martin Meitern. Maarja Tinn avab aga põhjatu huumorilaeka, kui ta tutvustab oma 1,7-aastase poja näitel lapse huumorifaase. Arendav lugemine igale endisele ja tulevasele lapsevanemale!

Kirjandustoimetaja Maia Tammjärv vestles seekord hoopis filmirežissööriga. Kuigi eesmärk oli rääkida Andres Maimikuga huumorist, sai purki tema toimetajakarjääri kõige tõsisem intervjuu. Numbrist võib leida vastulause lumehelbekeste generatsioonile suunatud uuele sotsiaalkampaaniale „Mine tööle!”. Lumehelbeke, kellele andis hääle elukriitik Karin Sõmer, tunneb tööjärgse ajastu lapsena ennast kampaaniast alandatuna.

Peeter Selg käsitleb demokraatia nurjatuid probleeme, mille hulka kuulub ka huumor, kuna see aitab populistidel luua hõlpsasti „meie-nemad” vastandusi. RSRi veerus tutvustab Mihkel Märtens ühe säärase populistliku poliitilise liikumise, koomik Beppe Grillo Viie Tähe partei tegemisi Itaalias. Muusikakülgedelt võib leida Müürilehe ajaloo esimese topelt-DJ-ankeedi, mida täidavad vennad Jakob ja Nathan Tulve, ka Uus Eesti Biit on seekord sündinud koostöös – küsimustele vastasid Rahel ja Hyrr kollektiivist Rake. Kriitikud panid aga kõrva peale Viktor’s Joy, Austra ja Blanck Massi heliplaatidele.

Rubriigis „Uus eesti huumor” anname sõna Eesti naljaskeene tõusvale tähele Tigran Gevorkjanile. Lehenumbrist võib leida veel Kadri Pettai arvustus Veiko Märka romaani „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas” kohta.

Värskeimaid artikleid loe Müürilehe veebiväljaandest aadressil muurileht.ee või liitu kirjalistiga.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht