Kevadhooaja viimane hõimuklubi on pühendatud liivi keelele

18. aprillil kell 17.00 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis 2018. aasta kevadhooaja viimane hõimuklubi „Mis on peidus liivi keeles“, kuhu on esinema kutsutud kaks Tartu Ülikoolis hiljuti doktoriväitekirja kaitsnud noort keeleteadlast.
Miina Norvik keskendub oma doktoritöös tuleviku väljendamisele liivi keeles, kuid vaatleb tuleviku väljendamise vahendeid ka laiemal läänemeresoomelisel taustal.
Kuigi läänemeresoome keeltes märgitakse tulevikku tegusõna oleviku vormi abil, on igast keelest leitav üks-kaks verbi, mis sobivad vähemalt osaliselt ka tuleviku väljendamiseks. Üks selline verb on liivi līdõ, mida saab näiteks kasutada lauses se līb sūr ’see on (tulevikus) suur’. Sellele verbile on vasted leitavad nii lähematest kui ka kaugematest sugulaskeeltest, sh eesti keelest. Doktoritöös analüüsitaksegi taoliste väljendusvahendite kasutusvõimalusi ja üldisi seaduspärasusi nende arengus. Näiteks kinnitab analüüs, et tuleviku väljendamisel põimuvad ajalisega tähendusega ka modaalsed varjundid nagu kahtlus ja võimalikkus. Tulevikku ei saa mäletada nagu minevikku või kogeda nagu olevikku, mistõttu ongi ebakindluse väljendamine on mõneti oodatav. Miina leiab, et lähedaste sugulaskeelte võrdlemine paremini mõista erinevusi ja sarnasusi ühe keelerühma sees, kuid lisaks ka palju laiemalt.

Tuuli Tuisk väidab, et sõnaprosoodia seisukohalt on liivi ja eesti keel teistest läänemeresoome keeltest suuresti erinevad. Liivi ja eesti sõnaprosoodia erijoonteks võib muuhulgas pidada vältevaheldust, toonieristust ja kõnetaktide samapikkust e taktiisokrooniat. Mõned arengud on aga liivi keelele täiesti ainuomased. Näiteks avaldub läänemeresoome keeltest kõige ilmekamalt toonivastandus just liivi keeles. Tuuli väitekiri kirjeldabki eeskätt neid tunnuseid, mille poolest liivi keel teistest läänemeresoome keeltest eristub.

Lisaks tutvustavad ettekandjad liivi keelt ja kultuuri tutvustavaid internetiportaale, mille abil elustatakse liivi keele oskust ja kasutust liivi päritolu inimeste seas ning mille kaudu saavad kõik huvilised liivi keelt ja kultuuri paremini tundma õppida.

Liivi keel kuulub läänemeresoome keelte lõunarühma ja on üks eesti keele lähemaid sugulaskeeli. Viimane liivi keelt emakeelena rääkinud inimene suri 2013. aastal, kuid liivlasteks peab end u 250 inimest. Liivlased on kuulutatud Lätis põlisrahvaks.

Miina Norvik ja Tuuli Tuisk on Tartu Ülikooli teadurid. Tuuli Tuisk on ka Liivi Sõprade Seltsi tegevjuht.

Fenno-Ugria korraldab alates 2001. aastast klubiõhtuid, kus astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega tegelevad inimesed. Hõimuklubid toimuvad koostöös Eesti Keele Instituudiga. Korraldamist toetavad Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kultuurkapital ja HTM hõimurahvaste programm.

Kõik huvilised on klubisse oodatud ja üritusest osavõtt on prii!

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht