Kaja Kannu performance näitusel „Õngitsejad. Silvia Jõgever ja Kadi Estland”

Reedel, 1. novembril kell 16.30 avatakse Kumu kunstimuuseumi projektiruumis näitus „Õngitsejad. Silvia Jõgever ja Kadi Estland“. Avaüritusel esitab singing songwriter Kaja Kann kolm uut laulu, mis on koostatud Jõgeveri kirjutatud mälestusvihikute põhjal, kus Jõgever meenutab 1960. aasta mitteametliku kunstinäituse korraldamist.

„Kunstnik kirjutas toimunu üles mitte selleks, et avalikkus teaks, tema enda sõnul oli eesmärk selles, et ta ise ei unustaks. Laulud sisaldavad sõnumeid, mis me siiski oleme unustanud ja seepärast on vaja neid nüüd avalikult ette laulda,“ kirjeldab etteastet Kaja Kann.

Kumu 4. korruse projektiruumis avatav näitus keskendub Tartu kunstiõpetaja ja kunstniku Silvia Jõgeveri (1924‒2005) 1960.‒1970. aastate loomingule. Jõgeveri esmapilgul unenäolistena mõjuvate, samas trotsliku ja melanhoolse atmosfääriga töödes on keskne elu metafoorina toimiv lavamotiiv. Tema loomingu puhul on seni jäänud tähelepanuta, et kunstniku pildiruumides on kandev roll enamasti naistegelastel. Kujutatud naised on kunstniku antud rollides aga tihti ilma näota. Nad näivad justkui jõuetud ja passiivsed olukorras, kuhu nad on paigutatud. Mitmed Jõgeveri mängulised teosed väljendavad jällegi usku naisesse, tuues esile naise potentsiaali aktiivselt tegutseda.

Jõgeveri maalides esile tulevate teemade valik on 1960.‒1970. aastate kontekstis üsna erandlik. Naistevastane vägivald pole olnud teema, mida selle perioodi kunstnikud oleksid tahtnud, osanud või julgenud kujutada. Samuti ei leia kõnealuse perioodi kunstist teoseid, mis tooksid esile naise isiklikku elu puudutavaid probleeme ja otsustusvabaduse küsimusi.
Kaks erinevat konteksti – nõukogude perioodi ja nüüdisaja – sildab näitusel Kadi Estlandi (1973) looming. Estlandi poliitiliselt laetud, absurdimaigulised kujundid ja teosed, kus ta kaaperdab ning defineerib ümber ajalooliste tikandite pigem hillitsetud ja traditsioonilised pildimaailmad, mõjuvad omamoodi teraapiliselt. Seda eriti tänasel päeval, mil agressiivselt konservatiivne maailmavaade on üha jõulisemalt avalikku ja isiklikku ruumi trügimas.

Näitusel osaleb tekstiiliobjektiga ka kunstnik ja disainer Sandra Kosorotova (1984).

Kaja Kann (1973) on rahvusvaheliselt tunnustatud kaasaegse tantsu koreograaf ja etenduskunstnik, ZUGA Ühendatud Tantsijate ja OMAtsirkuse üks asutajatest ning kultuurivaldkonnas tegutsejatele residentuurivõimalust pakkuva MTÜ Pardimäe Lokaal asutajaliige ja eestvedaja.

Publikuüritus on tasuta. Näitus on avatud 8. märtsini 2020.
Facebooki sündmus asub siin.

Näituse kuraator: Eda Tuulberg
Näituse kujundaja: Kadi Estland
Näituse meeskond: Külli Kaats, Johanna Lamp, Margit Pajupuu, Sirje Rump, Uve Untera

Publikuüritus kuulub Tallinna feministliku foorumi programmi, lisainfo https://talff.feministeerium.ee/

Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.