Jüri Ojaver Vabaduse galeriis

Olete väga oodatud Jüri Ojaveri näituse “Surev koer. Vol 2” avamisele Vabaduse galeriis reedel, 6. jaanuaril kell 18.
Avamisel astub kunstnik rahva ette performance’iga.
Näitus avatud 6. – 25. I 2017.

Jüri Ojaver (1955) on Eesti kunsti üks eredamaid, aga ka ekstsentrilikumaid isiksusi. Tema tegevusvaldkonnaks on olnud kolmemõõtmeline kunst, peamiselt installatsioonina, aga ka video- ja tegevuskunst, viimasel ajal on lisandunud maal. Ojaverist võib (ja
tulebki) rääkida mitte ainult kui polüfunktsionaalsest, vaid eelkõige interfunktsionaalsest kunstnikust. Nii nagu pole olnud mõtet hinnata tema installatsioone kaanonite järgi, nii ei saa (ega tohigi) rääkida tema maalidest maalikunsti kui sellise diskursuses. Jüri Ojaveri iga kunstiline etteaste, tegu, zhest on mingi suurema idee, sõnumi osa, ka siis, kui  see eraldi võttes võib tunduda lapseliku tembu või iseäraliku huumoriga võllanaljana.
Jüri Ojaveri on huvitanud mälutemaatika, suhe olnuga ja olnusse nii üldises kui isiklikus mõttes. Tema kunstilist hoiakut võib iseloomustada restaureerimise või rekonstrueerimisena või kui täpne olla, siis restaureerimis- või rekonstrueerimisakti kontseptualiseerimisena. Nii nagu aeg, on talle oluline olnud ka koht.
Ojaveri väljapanekuid tuleb vaadata kohaspetsiifilistena. Ta on alati mõelnud väljapaneku koha ning eksponaadi suhte peale, ka siis, kui teost on varem mujal eksponeeritud. Sellises võtmes on teda tõlgendatud ja see võti kehtib ka Vabaduse galerii “Sureva koera. Vol 2” kohta.
Kuid Jüri Ojaveri kunstilises tegevuses on veel üks oluline moment, millele pole just eriti tähelepanu pööratud. Ojaverile on meeldinud oma teostele luua paarikuid, kas siis otseste koopiatena, kui teos on kellegi poolt omandatud, või väikese nihkega, nagu püüaks autor ennast kontrollida, kas ta ikka suudab oma kunagise “minaga” dialoogi astuda või on aeg teinud lootusetult oma töö. Korduse, topeldamise moment tuleb tugevalt sisse juba praeguse näituse peakirjas. “Sureva koera”
esimene etteaste oli möödunud kevadel Haapsalu galeriis. Mõlema väljapaneku keskne tegelane on Ojaveri koer Karu-Ott, Haapsalus lisandus teoste ja raamatu kaudu venna, Jaan Ojaveri kohalolek. Jaan Ojaver suri paar aastat tagasi, Karu-Ott möödunud aasta lõpul.
Kunstilise zhestina on nad kõikide liiga vara lahkunud sõprade metafoor. “Mu sõber suri. Tahes-tahtmata mõtlen ma iga päev temale.
Nii jääb,” on kunstniku saatesõnad Vabaduse galerii väljapanekule.
Haapsalu Linnagalerii näituse kohaspetsiifilisus seisnes läbi mõeldud, pelgalt sellele paigale sobivas teoste valikus ja paigutuses. Vabaduse galeriis läheb kunstnik veel kaugemale ning sekkub galerii kui sellise ruumi. Teatavasti alustas neis ruumides 1990ndate algul skulptorite ühisgalerii Sammas, mille üks loojatest oli ka Jüri Ojaver.
Jüri Ojaver tuli kunsti 1980. aastate algul, noppis 1990. aastatel Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse aastanäituste peapreemiad, osales 1995. aasta Lõuna-Korea Kwangju biennaalil, esindas Eestit 1999. aasta Veneetsia biennaalil, on aktiivne Eesti Energia kunstirühmituse liige ning on õpetanud Eesti Kunstiakadeemias nii noori skulptoreid, metallikunstnikke kui ka paljusid teisi. Koostöös Jaan Toomikuga valmis neil 2013. aastal Riias ooperiteatri kõrval Maris Liepa monument, möödunud kevadel avas ta oma enesevaatluse kabeli Karepal Sagritsa majamuuseumis.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht