Ilmunud on ajakirja Keel ja Kirjandus kaksiknumber (nr. 1-2/2020) “Meedia. Visuaalsus. Folkloor”

Ajakirja Keel ja Kirjandus kaksiknumber “Meedia. Visuaalsus. Folkloor” kajastab Eesti-uuringute Tippkeskuse teadlaste värskemaid uurimistulemusi.

Ilmunud on ajakirja Keel ja Kirjandus kaksiknumber (nr. 1-2/2020), mille ühendavaks teemaks on meedia, visuaalsus ja folkloor. Teemanumbri on koostanud Eda Kalmre ja see koondab endas põhiliselt Eesti Kirjandusmuuseumi üheteistkümne autori üheksat folkloristika-alast artiklit, mille uurimisainese kontekst, sh levikukanalid on seotud kino, (trüki)ajakirjanduse, televisiooni, digitaalse ajakirjanduse ja internetiga. Ajakiri annab aimu põnevatest uuringutest, millega tegelevad Eesti-uuringute Tippkeskuse tänapäeva kultuuri- ja meediauuringute, narratiiviuuringute, sooliste uuringute ja ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate töörühmadesse kuuluvad folkloristid.
Liisi Laineste ja Anastasiya Fiadotava võrdlev käsitlus eesti ja valgevene etnilistest naljadest internetis toob välja selle huumori arengud, sh pildilise huumori globaliseerumise tendentsid. Airika Harrik vaatleb oma artiklis Facebooki grupi KalambuuR reaktsioone meedia vahendatud nn tähetark Igor Mangi ahistamisskandaalile 2018. aasta maikuu postituste põhjal. Eesti spordikommentaatorite spontaanseid värvikaid ütlusi analüüsivad ja süstematiseerivad huumoriteoreetilises raamistikus Piret ja Kalle Voolaid. Maili Pildi käsitluse huvifookuses on kehavälise viljastamise teekonnale keskenduvad kogemuslood sotsiaalvõrgustikus Instagramm. Reet Hiiemäe keskendub laste omakäelistele kirjapanekute põhjal viisidele, kuidas õpilased kirjeldavad tänapäevastes õpilaspärimuse tekstides oma hirme ja viise nendega toimetulekuks, ning analüüsib meediamõju (nt filmid, Youtube’i videod, arvutimängud, narratiivne folkloor) nendele hirmukujutelmadele suuna ja sisu andjana. Mängude uurija Astrid Tuisk käsitleb oma artiklis sõjajärgse põlvkonna poolt kirja pandud mälestuste põhjal 1950. aastate Nõukogude kinost inspireeritud laste mänge ja harrastusi. Andreas Kalkun vaatleb oma artiklis 1907–1909 Saksamaal toimunud kõmuliste kohtuprotsesside, nn Eulenburgi skandaali, representatsioone ja peegeldusi ning protsessiga seotud seksuoloog Magnus Hirschfeldi tegevuse, väljaütlemiste ja Eesti külaskäigu vastukajasid Eesti ajakirjanduses. Katre Kikas vaatleb oma artiklis ajastu inimeste ja avalikkuse suhet, seda, kuidas piiratud avaliku kogemusega osaliste, rahvaluulekogujate, äratussõnades (üleskutsetes rahvaluule kogumiseks) avaldub kogujate suhe avaliku ruumiga. Ajakirja viimases artiklis avab Eda Kalmre varjusurma kultuurilist fenomeni läbi ajaloo, rahvapärimuse ja meedia.
Keele ja Kirjanduse erinumbrit esitletakse Tartus 20. veebruaril kl 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) toimuval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul ja Tallinnas 4. märtsil kl 15 Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6) toimuval Keele ja Kirjanduse 2019. aasta paremate artiklikirjutajate tänuüritusel.
Vt. http://kjk.eki.ee/ee/issues/2020/1-2
Head lugemist!

Eesti Kirjandusmuuseum
Vanemuise 42, Tartu 51003

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht