Ekke ja Joel Väli ühisnäitus Vabaduse galeriis

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Olete oodatud Ekke ja Joel Väli näitusele „I’I“ Vabaduse galeriis.Näitus on avatud 29. 12. 2021 – 26. 01. 2022.Ekke ja Joel Väli näitus „I’I“ on skulptorist vanaisa ja stsenograafia üliõpilasest pojapoja ühine väljapanek. „I’I-d“ võib vaadata kahe partneri (I kui inimene) ideaalse koostöö ehk ühildumisena. Ühisnäituse initsiaator ja elluviimise aktiivsem pool on pojapoeg Joel Väli, tema tehtud on ka vanaisa tööde valik. Teoste valikus ei ole ta lähtunud esteetilistest või kunstiajaloolistest väärtustest ja tähendustest, vaid lapsepõlvest kogemusest. Ekke Väli nihestatud inimkehad või ka kehafragmendid – kunstipublikule on kõige tuttavam puuduva väikese sõrme ja sigaretiga „Käsi“ (1981), mille üks pronksvariant asub Eesti kunstimuuseumi kogus – asusid toas, kus Joel suvel vanaema ja vanaisa juures viibides magas, ning on lapsepõlvest peale tekitanud aukartus- ja imetlustunde. Nihestatud inimkeha huvitab ka noort kunstnikku ja on ta vanaisa töödest lähtudes teinud enda tööd.Tinglikult võib väljapaneku jagada kaheks: aknapoolsem ehk esinduslik eestuba ja tagumine ehk peiduline tagatuba. Joel Väli kirjeldab väljapanekut: „I’I esinduslik eestuba seisab sotsiaalses ruumis, kus allutakse, kuulutakse, valitakse ja vastandutakse. Käed, tagumikud ja varbad unistavad iseennast korrates rohkemast: veel suuremast palgast, kõrgemast positsioonist, valjemast tunnustusest.Peidulises tagatoas kiratsevad ihad, väärtused ja käitumismustrid, mis ei mahu sotsiaalsete normide piiridesse. Selles ruumis ei täienda ühiskond identiteeti, vaid tühistab seda. Pinge all valguvad kehad välja oma tavapärasest vormist ja nihestavad niiviisi reaalsust.“„Esinduslik eestuba“ ja „peiduline tagatuba“ on aga ainult tinglik jaotus, sest enamik külastajaid alustab väljapanekuga tutvumist just tagumisest ruumist ehk peidulisest tagatoast ja seetõttu puutub esimesena kokku normist väljapoole jäävate kiratsevate ihadega ning alles siis jõuab sotsiaalse korrastatuse ja hierarhia ruumi. Multiplitseeritud käsi, varbaid ja ka tagumikke võib vaadata ka fragmenteeritud autoportreedena, sest kunstnikud on võtnud vormi oma kehaosadelt. Joel Väli ise on mõtestanud „I’I-d“ kahe ruumina ja aja lõppematu kulgemisena nende vahel.Ekke Väli (1952) on kunstiakadeemias (siis Eesti Riiklik Kunstiinstituut) õppinud algul arhitektuuri ja siis skulptuuri, ta omandas skulptori hariduse 1979. aastal. Ta on tegutsenud vabakunstnikuna, kuid õpetanud kunstiakadeemia skulptuuri- ja disainiosakonnas 1979–2003. Näitustel hakkas ta esinema kohe pärast kunstiakadeemia lõpetamist, vabaplastika kõval on ta teinud mitmeid monumente kõikjal üle Eesti: Paul Kerese monument Tallinnas Tõnismäel, 1987–1991; Gustav Ernesaksa monument Tallinna lauluväljakul, 2004; Peeter Põllu monument Tartus, 2008; Volli Kalmu mälestusmonument Tartus, 2019, kui nimetada vaid mõned tema monumentide saagast. Ekke Väli on pälvinud Kristjan Raua ja Aino Kallase preemia ja Anton Starkopfi stipendiumi.Joel Väli (1997) õppis Taanis Odderi HŅjskole filmi, praegu õpib ta kunstiakadeemia stsenograafia osakonnas. Ta on teinud kunstnikutööd muusika-ja teatriakadeemia ning noorsooteatri lavastusele „Kõige all ja kõige kohal on …“, muusika- ja teatriakadeemia lavastusele Mozarti „Armastuse pärast aednikuneiu“, olnud kunstnik-lavastaja kunstiakadeemia ja Viljandi kultuuriakadeemia  lavastusele „Jonnipunn“, kui nimetada mõned tema viimase aja töödest. Joel Välil on olnud näitus Vent Space’is ja ta on olnud tegev mitmete lühi- ja üliõpilaste- ning mängufilmide juures.Galeriid toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht