Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu aastakoosolek

Kolmapäeval, 15. aprillil algusega kell 11 toimub akadeemia saalis (Kohtu tn 6 Toompeal) üldkogu aastakoosolek. Akadeemia üldkogu kevadised kogunemised on traditsioonilised aruandekoosolekud, kus tehakse kokkuvõtteid möödunud aasta tegevuse kohta. Sel korral lisandub nn tavaülevaatele ‒ akadeemia kui terviku ja osakondade tegevusaruannetele, möödunud majandusaasta finantstegevuse ja eelarve kinnitamisele ‒ kindlasti ka akadeemia uue juhatuse esimese nelja kuu (122 päeva) töötulemuste (enese)kriitiline ülevaatamine, mis keskendub tuumikülesannetena sõnastatud väljakutsetele ‒ akadeemia teisenevale funktsioonile ja positsioonile muutuvas Eesti ühiskonnas või ka maailmas laiemalt.

Täpselt neli kuud tagasi 15. detsembril 2014 toimus akadeemia juhatuse koosolek, kus osalesid aastail 2009–2014 töötanud juhatuse liikmed ja alates 2014 ametisse astunud juhatuse liikmed, kes võtsid üle vastutuse edasise töö ja arengute eest akadeemias. Esmaseid sihte väljendas president Tarmo Soomere oma inauguratsioonikõnes (28. jaanuaril 2015), öeldes, et lisaks kohustustele teadusmaastikul on fundamentaalselt muutunud akadeemia roll ühiskonnas tervikuna. Pidupäeval lausutud sõnadest on tänaseks kujunenud igapäevase töö järjekindel sisu. Reaalne koostöö ühisosa otsimiseks ja leidmiseks käib erinevatel tasanditel – ülikoolide, teadusasutuste, valitsuse ja erasektori ning teistega, samuti meediaga.

Uue juhatuse üheks esimeseks eesmärgiks ‒ sisuliste uuenduste eelduseks ‒ on olnud kuvandi muutmine, akadeemia nähtavuse suurendamine, ühiskonnale avanemine. Kommunikatsiooni tõhustamiseks on kasutusele võetud ka nn uue meedia argipäevased töövahendid ‒ akadeemia Facebooki lehekülg, veebipõhine päevik kodulehel ning foorumikeskkond, kus on akadeemikutel omavaheliselt võimalik mõtteid ja arvamusi vahetada. Kaasaegsete kommunikatsioonivahenditega kaasnevale fragmentaarsusele vastandiks või täienduseks peab aga kuvandit toetama sisuloome kõige sügavamas, nõudlikumas ja põhjalikumas mõttes. “Kuigi võime mõnevõrra valida, kuhu täpselt teadlased ja akadeemia end ühiskonnas positsioneerivad, oleme selle ühiskonna lahutamatu osa, seal toimuvate protsesside peegeldus ja, mis seal salata, teatavas mõttes ka läbilõige,” kirjutab akadeemia president Tarmo Soomere vahetult enne aastakoosolekut ilmunud “Eesti teaduste akadeemia aastaraamatu XX (47) 2014” eessõnas ning jätkab:“Kui tahame aidata kaasa ühiskonna edukale toimimisele, peame olema avatud ühiskonna suunas; eelkõige mõistma, mida ühiskond teadlaskonnalt ja teaduselt ootab,” ‒ see on selge suund, mille poole akadeemia fokuseeritult liigub. Heaks näiteks on siin koostöö ministeeriumidega, et ühiskonna reaalseks teenimiseks välja arendada süvauuringute instituudi teemapõhine uurija-professuur.

Ettekande “The UK Royal Society: its relationship with science and the UK Government” teeb akadeemia välisliige Steven R. Bishop (Londoni Ülikooli Kolledži professor). Lisaks vääristavad üldkogu aastakoosolekut teaduslikud ettekanded 2015. aasta teaduspreemia laureaatidelt pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest: “Mittelineaarne dünaamika ja komplekssüsteemid” akadeemik Jüri Engelbrecht; “Mis tehtud, mis tegemata” akadeemik Anto Raukas.

Akadeemia 2014. aasta tegevuse aruande esitavad osakondade juhatajad: Jaak Aaviksoo; Jakob Kübarsepp, Toomas Asser, Urmas Varblane ja president Tarmo Soomere. Akadeemia 2014. aasta finantstegevusest ja 2015. aasta eelarvest kõneleb peasekretär Margus Lopp. Lisaks tulevad arutusele küsimused akadeemikutasude määramisest järgnevaks perioodiks ning akadeemia välisliikmete valimisest.

Aastakoosoleku päevakava vt akadeemia kodulehel: http://www.akadeemia.ee/et/tegevus/uudised/uritused/20150331010001/