Tiibeti mungad alustavad täna Tartus liivamandala loomist
Tiibeti budistlikud mungad Lhodak Gaden Dhonnyilingi kloostrist eksiilist Indias alustavad täna kell 12 Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Ravibuda liivamandala loomist. Mandala aeganõudva loomisprotsessi käiku ning valmis mandalat saab vaadata kuni pühapäeva, 29. märtsi kella 14-ni, mil mandala liiv tseremoniaalselt "kokku pühitakse".
Kolmel õhtul kell 18 kõlavad samas ka budistlikud õpetused. Kohe teisipäeval alustab geše (õpetlane) Tenzin Chophag mandala printsiipide üldise selgitusega, neljapäeva ja reede õhtu teemad täpsustuvad jooksvalt hiljem.
Kolmapäeval, 25. märtsil kell 18 on Sadamateatris võimalik munkade esituses näha tiibeti rituaalseid tantse, katket traditsioonilisest debatist ja chöd (ego läbilõikamise) rituaali.
Ravibuda liivamandala
Värviliste looduslike pulbrite kübehaaval alusele puistamise teel valmiv liivamandala on sümboolne kosmiline diagramm, mille keskmes asub Ravibuda palee. Ravibuda kehastab valgustunud olendite ravivõimeid, andes tervistavat väge, heaolu ja õnne.
“Mandala loomist alustadas, samuti igal hommikul tööd jätkama asudes kutsume palvete ja rituaalidega Ravibuda oma kaaskonnaga mandala sisse.
Seepärast võimaldab poolelioleva või valmis mandala nägemine kõigil osa saada tema õnnistusest,” selgitas geše Tenzin Chophag. “Süvenenum Ravibudaga tegelemine ning temaga seotud meeleharjutuste sooritamine eeldavad siiski kõigepealt vastava pühitsuse saamist,” täpsustas ta.
Tiibeti rituaalsed tantsud
Tiibeti rituaalseid tantse iseloomustab suhteliselt aeglane maskides ja kostüümides liikumine trummi, taldikute ja pikkade pasunate helide saatel.
“Igal konkreetsel tantsul on oma sügavam ja täpsem tähendus, kuid üldiselt öelduna võimaldavad need esitada vaimset õpetust teisuguste vahenditega, nõnda et see jõuaks muuhulgas ka nendeni, kellele kirjalik või suuline jutt kaugeks jääb,” võttis geše Tenzin Chophag tantsude olemuse lühidalt kokku. “Näiteks Kalmistuisanda tants väljendab kõige maise püsitust,” tõi ta illustratsiooniks.
Lisaks rituaalsetele tantsudele sooritavad mungad Sadamateatris ka suurte käsitrummide saatel retsiteerides chöd (ego läbilõikamise) rituaali ning lausuvad palveid Tema Pühaduse dalai-laama pika elu ja maailma rahu heaks. Näha saab ka improviseeritud katket rangete reeglite järgi peetavast elavast filosoofilisest debatist, mis on tiibeti kloostrites antava õppe lahutamatu osa.
Mitte meelelahutus vaid meeleharidus
Ehkki vormiliselt mahub tiibeti munkade tegevus etenduse, kontserdi või näituse raamidesse, oleks kohasem selle käsitlemine vaimses dimensioonis. Tegu ei ole valitud repertuaari etendava artistliku rahvakunstikollektiiviga, vaid tavaliste munkadega, kes näitavad toiminguid, mis on osaks nende igapäevasest vaimsest ja rituaalsest elust.
“Meie modernses kultuuris domineerivad raha ja meelelahutus, kuid nemad paigutuvad traditsioonilise kultuuri konteksti, kus väärtusteks on püha ja meeleharidus,” selgitas Laur Järv Eesti-Tiibeti Kultuuriseltsist.
“Oma kultuurilistest harjumustest lähtuvalt on meil oht tajuda munkade rituaalseid tegevusi automaatselt meelelahutuse võtmes, mis mitte üksnes ei jäta meid pimeda rolli, vaid võib nõrgendada ka traditsiooni enda väge ja elujõudu,” muretses ta. “Seepärast peaks püüdma munki vaatama tulles oma hoiakud ümber orienteerida.”
Toetus kloostrile ja Tiibetile
Lhodak Gadeni mungad on ette võtnud pika Tiibeti kultuuripärandit tutvustava Euroopa ringreisi, et koguda vahendeid oma kloostri traditsioonide elushoidmiseks eksiilis ning algse kloostri taastamiseks Tiibetis, mis peale 1959. aasta Hiina Rahvavabastusarmee hävitustööd varemeis seisab.
Nõnda on mungad sunnitud otsima toetust ka laiemas kui vaid rahalises mõttes. “Me ei ole majanduslikud pagulased ega keskkonna pagulased, vaid poliitilised pagulased,” rõhutas kloostri sektretär Namgyal Phuntsok.
“Paljud meie kloostri probleemid, sarnaselt teistegi Tiibeti kloostrite ja muude eluvaldkondade omadega, lakkaksid olemast, kui Tiibeti küsimus leiaks poliitilise lahenduse.”
Info: http://www.tibet.ee/lhodakgaden2009/