Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi näitus rändas Hiiumaale

Kadri Kasterpalu

25.augustist on võimalik Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas külastada Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi ja TÜ kultuuriteooria tippkeskuse ühistööna valminud näitust „Kukruse kaunitar ja tema kaasaegsed: Eesti rikkalikem kalmistu muinas- ja keskaja piirilt“.

Kolm aastat tagasi Tallinn-Narva maanteel Kukrusel toimunud arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele umbes 800 aastase kalmistu, kus uuriti viitkümmet matust. Selle rikkaliku matmispaiga sümboliks on saanud rohkete hauapanustega naise matus, nn „Kukruse kaunitar“, kuid rikkalike ja mitmekesiste panustega olid varustatud ka mitmed teised matused. Matuste inimsäilmed ja hauda kaasa antud panused annavad ilmeka läbilõike 13. sajandi ühiskonnast, nende kultuurist ja uskumustest.

„Näitus arutleb selle üle, kes olid need inimesed, keda 800 aasta eest Kukrusele maeti. Kuidas ja millal neid sängitati? Näitus pakub vastuseid tolleaegse ühiskonna kohta ning tutvustab ka arheoloogide tööolusid. Alati ei toimu kaevamised suvel – Kukruse päästekaevamised on ere näide sellest, kuidas arheoloogid tulevad hinnalise leiu uurimisel toime ka käredate miinuskraadide ja kõrgete lumehangedega“ räägib Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi näitusteosakonna juhataja Terje Lõbu.

Näituse koostasid arheoloogid Mari Lõhmus TÜ kultuuriteooria tippkeskusest ja Tõnno Jonuks Eesti Kirjandusmuuseumist, kujundasid Liina Unt ja Katre Rohumaa, projektijuhid olid Terje Lõbu ja Mariann Raisma TÜ ajaloo muuseumist. Näitus valmis tänu Eesti Kultuurkapitali ja Euroopa Liidu Regionaalarengu fondi toetusele.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht