Tallinn premeerib restaureeritud majade omanikke

Liina Jänes

Tallinna linn premeerib neljapäeval, 18. veebruaril kell 16.00 parimate 2009. aastal restaureeritud mälestiste ja miljööalade hoonete omanikke, arhitekte ja ehitajaid. Juba kaheksandat korda valiti välja parimad aasta jooksul restaureeritud majad. Preemiafond 60 000 krooni jaguneb arhitektuurimälestiste ja miljööalade majade vahel.

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet jätkab iga-aastast traditsiooni tunnustada kultuuripärandit hindavaid omanikke, arhitekte ja ehitajaid, kelle ühise töö tulemusena lisandub linnapilti igal aastal kaunilt restaureeritud maju. Üllatusena oli võrdselt hästi korrastatud maju rohkemgi kui varasematel aastatel ning mitmed preemiad läksid jagamisele.

Parimateks Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal restaureeritud objektideks tunnistati Pikk 29, Pikk 33 ja kunstisalongiks kohandatud ruumid aadressil Pikk 34. Pikk 34 konserveerimis-restaureerimistööd üllatasid harvanähtava pieteeditundega ning  varemteadmata leidudega – välja tulid maalitud talalagi, keskaegne siseukse portaal ja Tallinnas ainulaadse kujundusega keskaegse hüpokausti katteplaat. Pikk 29 ja 33 on kaks lähestikku asuvat vanalinna maja, mis restaureeriti üheaegselt. Just neil objektidel tehti ära möödunud aasta kõige suuremad eratellimusel taastamistööd vanalinnas. Pikalt tühjana seisnud hooviansambliga elamu Pikk 29 maja oli avariiolukorras, puidust vahelaed kohati pööningust keldrini sisse varisenud. Tööde käigus õnnestus siiski säilitada terve hulk algupäraseid konstruktsioone ja paigutada keskaegsete seinte vahele uue funktsioonina hotell. Pikk 33 säilitati kortermajana. Kõigis neis hoonetes on avaliku kasutusega ruume, mida igaüks uudistama pääseb.

Parim restaureeritud arhitektuurimälestis väljaspool vanalinna on Tatari 28. Suure katuseterrassiga 19. saj keskpaigast alates mitmes järgus ehitatud kivimaja on ajaloolise eeslinna kontekstis väga erandlik. Ka see maja oli aastaid avariiolukorras, aga sisaldab nüüd väga erinevate elamismudelitega kortereid. Säilitati ja eksponeeriti ka rida interjööridetaile, näiteks mitmest eri ajastust pärinevad maalingufragmendid ja võimas tammepuust peatrepp.

Parimad restaureeritud majad miljööaladel on Köie 9 Kalamajas, Luise 19 Kassisabas ning Metsa 57 ja Raudtee 130 Nõmmel. Köie 9 on näide heast koostööst korteriühisuses ning teadlikest omanikest, kes on osanud fassaadil eksponeerida maja ehitusajalugu. Luise 19 tõuseb esile väga hoolika ehitustööga, Raudtee 130 stiilse värvilahendusega. Metsa 57 majaomanikud läbisid oma maja taastamise nimel koguni restaureerimiskoolituse. Nende tegevuses on tunda äärmist teadlikkust maja kui terviku ning selle detailide ajaloost.

Suurte taastamistööde kõrval tahame esile tõsta ka restaureeriva iseloomuga hooldusremonti, mida majaomanikud vanasti ikka tegid, kuid mis on tänapäeval haruldaseks jäänud. Tänukirjadega märgitakse ära majad, mille korrastamisel on järgitud restaureerimise kuldset printsiipi – teha nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik: arhitektuurimälestised Salme 15 ja Salme 17, miljööväärtuslikest majadest Telliskivi 31, Koidu 74, Läike 4, Metsa 65 ja Paekivi 4.

Lisaks eraomanike majadele ennistati eelmisel aastal terve rida olulise tähendusega mälestisi, mis kuuluvad linnale või riigile. Nende puhul peetakse tänukirjaga meeles häid koostööpartnereid. Tunnustust väärivad Nõmme Saksa Lunastaja Kiriku restaureerimisarhitekt Fredi-Armand Tomps, Nõmme turu peahoone restaureerimistöö korraldanud turu direktor Vello Lokk, Kadrioru Lastepargi paviljoni restaureerimisarhitekt Katrin Etverk, sisearhitekt Maile Grünberg ja ehitaja Triaad Grupp OÜ. Samuti on möödunud aasta tähtsündmusteks Kalamaja kalmistupargi avamine tänapäevase avaliku ruumina (tellija Tallinna Kommunaalamet, projekteerija AS K&H, visuaallahendused Bink Creations) ning Toompea tn 1 Komandandi maja stiilitundlik ja muinsuskaitse nõuetele vastav restaureerimine (arhitekt Raul Vaiksoo, tellija Riigikogu Kantselei, ehitaja Facio Ehituse AS). Komandandi majas toimub ka preemiate pidulik üleandmine.

Üritusel esitletakse uut trükist Tallinna hoonetüüpe tutvustavast sarjast – „Lenderi maja. Hoonetüübi areng ja säästev uuendamine“. Raamatu koostasid Anni Martin ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Lenderi maja on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Tallinnas hulganisti ehitatud puidust üürimaja. Majatüübile pärandas nime insener ja ehitusettevõtja, Tallinna esimene eestlasest linnapea Voldemar Lender. Tähelepanuväärne on see hoonetüüp just laia leviku poolest, mis oli seotud  esimese eestlastest linlaste põlvkonna tekkimisega. Rohkete fotode ja joonistega illustreeritud raamat annab ülevaate hoonetüübi ajaloost ja praktilisi nõuandeid maja säästvaks korrastamiseks keldrist katuseni.