Miniatuurne kunstikeskus Loop Kumus

Evelina Vedom

Kumu kunstimuuseumi fuajees saab vaadata miniatuurset kunstiruumi Loop, kus hetkel on eksponeeritud prantsuse kunstniku Tristan le Brazi näitus „Lost & Found”. Loop on tänavalt leitud ja kunstiruumina kasutusele võetud endine nukumaja, mis reisib oma näitustega tihti lennuki käsipagasis või postipakis, võimaldades mobiilsust ning näitusest osasaamist erinevates riikides. Nii näitus kui ka kohtumine kuraatoriga on tasuta!

Reedel, 1. märtsil kl 16 kohtuvad Kumu hariduskeskuse auditooriumis külastajatega Loopis näitust kureerinud galerist ja kunstiteadlane Indrek Grigor, Loopis eksponeerinud kunstnik Eva Labotkin ja Loopi kuraator, kunstnik Laura Kuusk.

Kohvrilaadselt avanev kahekorruseline ruum Loop on kahe tegutsemisaasta jooksul mahutanud 14 näitust, mille hulgas on nii grupi- kui sooloesinemisi rohkem kui 40 eesti, prantsuse, tšehhi ja vene kunstnikult või kuraatorilt.

Praegusel näitusel on Tristan Le Brazi fototööd, mis tegelevad leidobjektide, pildivigade, tehnilise müra ja error’i mõistega. „Oma fotograafilistes uuringutes otsib Le Braz vorme, mis meenutavad skulptuure, installatsioone, maale nende metsikus olekus või näiteks monumente, mis ootavad tähenduse saabumist,” ütles Loopi looja ning kuraator Laura Kuusk. Loopi 685 ruutsentimeetrile on välja pandud leid-diapositiivid ja video, mis koosneb paljude filmide osadest, kus pildinurka ilmub must ketas – nn cigarette burn, mida kasutati filmilintidel märkena sellest, et peagi tuleb filmirulli vahetada. Näitusel on ka leidfotodest väljaaugustatud kettakeste kogu ning erinevad mittelooduslikud leidobjektid, mis on eksponeeritud spetsiaalselt Loopi ruumile kohaldatud installatsioonidena.

Suurim Loopis eksponeerinud grupp on olnud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna 16 tudengit, kelle näitus reisis 2010. aastal mitmetes Eesti linnades ning Prantsusmaal. Enim reisinud Loopi näitus on siiani olnud „Emergency” (kuraator Camille Laurelli), mida eksponeeriti Eestis, Prantsusmaal ja Soomes erinevates korterites, kunstnike ateljeedes, projektiruumis MÄRZ, Kiasmas, Tallinn-Helsingi liinilaeval, Eesti Kunstiakadeemias jm. Toimunud on ühepäevaseid näitusi, nagu näiteks Triin Tamme kutsel Stéphane Déplani näitus „Do It Itself” 2009. aastal Grenoble’i kaasaegse kunsti päeval, aga ka selliseid, mis vältavad kuid – 2010. aastal toimunud „Duul” (kuraator Indrek Grigor) kestis koos ettevalmistusperioodiga 6 kuud. Lisaks on väljapanekuid, mis ühe kuu jooksul reisivad kolmes riigis, vahetades näitusepaika pea iga päev, kuid ka neid, mis kestavad nädalapäevi ja liiguvad linna avalikus ruumis (parkides, kohvikutes, tänaval). Iga osaleja saab Loopi enda kätte sellisena, nagu see eelmisest näitusest jääb. Järgmise kunstniku defineerida on, mismoodi Loopi antud näituse puhul nimetada – kas kunstikeskuseks, galeriiks, majaks, kastiks või muuks, sest Loopi mobiilsus väljendub selles, et tema olemus kohaneb iga näitusega. Ka näitamispaigad tulenevad näituse omadustest. Nii kasvavad näituste kihid üksteise peale nagu kettkiri, nagu lõputu vestlus, kus iga järgmine lause tõukub eelmisest.

Loopi koduleht: www.loooooooooop.blogspot.com

Miniatuurset kunstikeskust Loop saab Kumu kunstimuuseumis vaadata 10. märtsini 2013.