Kultuurkapitali kirjandusauhindade nominendid

Eesti Kultuurkapital

Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse üle 14. märtsil, emakeelepäeval.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate põhižürii koosseisus Marek Tamm (esimees), Luule Epner, Maarja Kangro, Kajar Pruul ja Ülo Tuulik valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

Ilukirjanduslik proosa

Jan Kaus, “Hetk” (Tuum)
Kalev Kesküla, “Elu sumedusest” (Tuum)
Armin Kõomägi, “Pagejad” (Jumalikud Ilmutused)
Tõnu Õnnepalu, “Paradiis” (Varrak)

Luule

Mehis Heinsaar, “Sügaval elu hämaras” (Verb)
Mart Kangur, “Kuldne põli” (Koma)
Andrus Kasemaa, “Lagunemine” (EKSA)
Hasso Krull, “Neli korda neli” (EKSA)
Triin Soomets, “Varjatud ained” (Tuum)
Tõnu Õnnepalu, “Kevad ja suvi ja” (Varrak)

Näitekirjandus

Žürii otsustas tänavu näitekirjanduse preemiat mitte välja anda ja nominente ei valinud.

Esseistika

Jaan Kaplinski, “Paralleele ja parallelisme” (Tartu Ülikooli Kirjastus)
Hasso Krull, “Paljusus ja ainulisus” (EKSA)
Eneken Laanes, “Lepitamatud dialoogid” (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
Mardi Valgemäe, “Pihtimusi” (EKSA)

Vabaauhind

Epp Annus (koostaja), “20. sajandi mõttevoolud” (Tartu Ülikooli Kirjastus)
Kaspar Kolk (koostaja), “Rooma kirjanduse antoloogia” (Varrak)
Madis Kõiv, “Suvi Pääbul ja kinnijooks Raplas” (Eesti Päevalehe Kirjastus)
Juhani Salokannel, “Jaan Kross” (EKSA)
Seppo Zetterberg, “Eesti ajalugu” (Tänapäev)
Jaan Undusk (koostaja), Friedebert Tuglas. “Valik proosat” (Avita)

Kommentaariks:

Nominentide sõelumine põhižüriis toimus tänavu järgmiselt: 21. jaanuariks pidi iga žürii liige esitama kirjalikult enda isiklikud viis eelistust igas viies kategoorias. Pakutud teostest moodustus nimekiri, mis sisaldas keskmiselt 10–13 nimetust igas kategoorias (kattuvus isiklikes eelistuses oli seega võrdlemisi suur). Järgmised paar nädalat sisustas igaüks kodutööga nimekirja kallal, kuni 6. veebruaril koguneti Tartus, et valida välja ühised nominendid. Kuigi nominentide valimisel kasutasime hääletamist, kujunesid otsused üldjuhul siiski konsensuslikult. Žürii leidis üksmeelselt, et 2009. aasta oli eesti kirjanduses pigem luule- kui proosaaasta. Seega oli kõige tihedam konkurents luulenominentide vahel ja neid otsustatigi välja kuulutada kuus, maksimum, mida auhinnastatuut lubab. Seevastu proosas otsustati piirduda nelja nominendiga. Kõige suuremad probleemid tekkisid seoses näitekirjandusega. Kuna praegune auhinnastatuut lubab premeerida ainult neid näidendeid, mis on eelmisel aastal trükis ilmunud, siis jättis see valikuvõimaluse väga ahtaks. Läinud aastal ilmus näidendite esmatrükke väga vähe, mis tähendab, et nomineerimisele pääsenuks sisuliselt iga teine näitekirjanik. Pärast pikka arutelu pidas žürii õigemaks näitekirjanduse auhinna väljaandmisest tänavu sootuks loobuda, tehes Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalile ettepaneku, et edaspidi määrataks näitekirjanduse auhinda üle aasta, võttes arvesse kahe viimase aasta dramaturgiatoodang. See võiks luua eelduse tõsiseltvõetavaks konkurentsiks. Esseistikas pidas žürii õigemaks piirduda samuti nelja tugeva nominendiga, tõstes vabaauhinna nominentide arvu seevastu kuue peale.
Uuesti koguneb žürii veebruari lõpus Tallinnas, et valida nominentide seast viis auhinnasaajat. Auhinnad antakse üle 14. märtsil, emakeelepäeval. 

Marek Tamm (žürii esimees)

 

Lastekirjandus
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanus Vaiksoo (esimees), Indrek Hirv ja Jaanika Palm valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

Kadri Hinrikus, “Kui emad olid väikesed” (Eesti Ekspressi Kirjastus)
Kristiina Kass, “Peeter ja mina” (Tänapäev)
Mika Keränen, “Peidetud hõbedane aardelaegas” (Jutulind)
Andrus Kivirähk, “Kaka ja kevad” (Varrak)
Aino Pervik, “Ühes väikses veidras linnas” (Tänapäev)
Maarja Undusk (koostaja), “Päkapikk Ingo” (Menu Kirjastus)

Tõlkekirjandus
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tõlkekirjanduse žürii koosseisus Krista Kaer (esinaine), Ly Ehin ja Kersti Unt valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde

Ülev Aaloe: Stig Claesson, “Sina maga, mina pesen nõud” (“Loomingu” Raamatukogu)
Mailis Põld: Alessandro Baricco, “See lugu” (Pegasus)
Piret Saluri: Mika Waltari, “Sinuhe” (Varrak)
Erkki Sivonen: Malcolm Lowry, “Vulkaani jalamil” (Eesti Raamat)
Aet Varik: Salman Rushdie, “Kesköö lapsed” (Varrak)

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde

Jean Pascal Ollivry: A.H. Tammsaare, “La Colline -du-Voleur. Vérité et Justice”, tome 1; “Indrek. Vérité et Justice”, tome 2, “Joures d’émeutes. Vérité et justice”, tome 3
Ilmar Lehtpere: Kristiina Ehin, “A Priceless Nest”, “Burning the Darkness”, “South-Estonian Fairy Tales”; Ly Seppel, “The Root of Memory”
Tatjana Verhoustinskaja: Andrus Kivirähk, “Nojabr ili Gumentštšik”
Guntars Godinš: Contra, “Kaunis gorja?i igaunis”; Kivisildnik, “Nevaritas asaras”; fs, “Skumju vairs nav”
Enel Melberg: Jaan Kaplinski, “Samma flod”

Venekeelse autori kirjandusauhind
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali venekeelse autori žürii koosseisus Ilja Sundelevitš (esimees), Valentina Kašina ja Vaapo Vaher valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

Proosa

Andrei Ivanov, “Putešestvie Hanumana na Lolland” (Avenarius)
Gohar Markosjan-Käsper, “V Mikenah, zolotom obil’nõh (K&G)

Luule

P. I. Filimonov, “Bogi bezrõb’ja” (Miredita)
Nikolai Karajev, “Bezumnoe malabarskoe tšaepitie” (Kite)
Doxie (Tatjana Sigalova), “Zdjes’ i tam/Tam i zdjes’” (Buukmill)

Lisaks antakse välja ka artikliauhind.