Eesti filmi teisipäev 25.09. Filmikroonika kunstiminutid 1940.-1950. aastaist

Juta Kivimäe

EESTI FILMI TEISIPÄEV KINOMAJAS

PUNASED MONUMENDID JA MARSHALLI PLAAN

Eesti filmikroonika kunstiminutid okupatsiooniajastu esimestest kümnnenditest

25. septembril algusega kell 18.00 Tallinna Kinomajas. Filmivalikut kommenteerib Juta Kivimäe (Eesti Kunstimuuseum).

Filmiõhtu on tasuta

TÄNAME KULTUURKAPITALI

Tallinna Kinomaja eesti filmi teisipäevadest on kolm pühendatud filmidele ja dokomentaalkaadritele eesti kunstist. Sellise idee autoreiks olid juba paari aasta eest Peeter Brambat ja Jaan Elken. Esimene kunstifilmi teisipäev keskendub murranguajale Eestis vahetult pärast teist maailmasõda. Vaatleme kaht kronoloogiliselt lähedast ajastut nõukogude okupatsiooniaastate alguskümnenditel, mil filmikroonika visuaalne ja sõnaline retoorika reedab ajastute olemuse. Stalinistlik ajajärk eesti kunstis ei kestnud tegelikult järjepidevalt väga kaua ja oli lõhestatud maailasõja muude sündmustega, ent jättis eesti inimeste mällu võõrandamatu jälje.

Õhtu esimeses osas vaatame lühikesi filmikroonika lõike, mis tehtud erinevate okupatsioonimonumentide avamisstseremooniatel. Helita kroonikalõik näitab konkursitöid Tallinna Kunstihoone seintel, kus väärikad eesti autorid on esitanud oma projektid nn võidu monumendile. Näeme ka eesti intelligentsi valmisolekut kohaneda ja ellu jääda. Meie vanemad, kes selle ajastu üle elasid ja tänu kellele astusime kahekümne aasta eest taas vabale arenguteele, on olnud seda komplitseeritud ajajärku käsitledes sõnaahtrad. Seda edukamalt turundavad eluolu stalinistlikul ajastu Eestis nüüd võõrad.

Ka Tõnismäe monumendi avamisel 1947 kandsid eesti noorikud rahvarõivaid, täpselt nagu Evald Okase maalitud Estonia teatri laemaalil. Kuid inimeste kõhnunud nägude suletud ilmed kõnelevad ise enese eest.

Sõja lõppedes jätsid liitlased koos suure osa Ida-Euroopaga ka Balti territooriumi Stalini meelevalda ent pettusid pea. Juba 1947 otsustas Nõukogude valitsus hakkata piirama alistatud Ida-Euroopa rahvaste iseseisvust ja algas nn külm sõda. 1949. aastal süvenes terroriõhkkond Eestis pärast märtsiküüditamist, kuid stalinistlik ajajärgule retoorika eesti kunstis ei kestnud enam kaua.

Wahingtonis 1947 vastuvõetud Marshalli plaan pidi tasandama kommunismi senist võidukäiku Ida-Euroopas. Esialgu ei tahtnud Moskva ja talle allutatud Idaeuroopa ning Soome ühistest arengutest küll midagi kuulda ent tasapisi imbusid Moskvasse esimesed Lääne kunsti, tarbekaupade ja moenäitused. Säilinud kroonikakaadrid kinnitavad, et ka esimesed modernismi ilmingud okupeeritud Eestis ilmutasid end kergetööstuses ja moeloomingus. Eestis võikski esimesialustasid ilmumist juba Stalini eluajal. Üldisem üleminek modernistlikule kunstikäsitlusele toimus 1950. aastate teisel poolel. Arengud eesti kunstis näitasid traditsiooniliste väärtushinnangute taaskehtestumist kõrvuti ettevaatlike, kuid nähtavate püüdlustega vormikõne ja seisukohtade kaasajastamise poole.

Filmikroonika dokumenteeris küll juba olemasolevat ent tegi oma valiku ajastule omase ideoloogilise tellimustööna ja vajab seetõttu kriitilist suhtumist. Kultuuriajaloo allikana on need filmiminutid hindamatu väärtusega. Ja nagu tänagi, jättis ka tollane kroonika kunstile pühendatud minutid viimaseks ja neid minuteid oli vähe. Filmiõhtule on valitud palju veel digitaliseerimata materjali, seega tänan Filmiarhiivi vastutuleliku  ja aeganõudva koostöö eest. Eriti tänan Pearu Trambergi, kes jagas lahkelt oma aega ja erialast kompetentsi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht