Eesti Ajaloomuuseumi õpitubade sarja “ASJA ARMASTAJAD” kolmas õpituba 13. aprillil kell 13 Suurgildi hoones. Viimased vabad kohad!
Kultuuripärandi aasta 2013 raames alustas Eesti Ajaloomuuseum õpitubade sarjaga „Asja armastajad“. Kutsume kõiki asja armastajaid osalema!
Õpituba teemal „Ajaloolised nahaleiud ja nahkesemete säilitamine kodus“ toimub juba sel laupäeval, 13. aprillil algusega kell 13.00 Suurgildi hoones (Pikk 17, Tallinn). Õpituba viivad läbi Krista Sarv (Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator) ja Merily Paomets (Eesti Ajaloomuuseumi konservaator).
Seekordne õpituba keskendub nahkesemetele ja nende säilitamisele kodustes tingimustest. Paljudes kodudes leidub väärikaid nahkköiteid, vanavanematele kuulunud kauneid nahast käekotte, karpe, vutlareid jmt, mida hoitakse järeltulijatele. Kas teate, milliseid nahkesemeid säilitatakse muuseumis ja kui vanad need on? Uurime, millised esemed on museaalse väärtusega ja kuidas neid säilitada.
Õpitoa esimeses pooles annab Krista Sarv ülevaate vanimatest nahkesemetest muuseumis, mis on väärtuslikud ajalooallikad uurijatele. Saame teada, kui vanu nahkesemeid on hoiul Eesti Ajaloomuuseumis ja miks neid seal hoitakse. Räägime sellest, millistel nahkesemetel on oluline roll isikliku ajaloo talletamisel. Tihti unustame selle, et hoidmist on väärt mitte üksnes hinnalised nahast kunstiesemed nagu näiteks Eduard Taska töökoja toodang, vaid ka ema vana rahakott ja isa kingad.
Mida teha vanaisa sumadaniga, et see näeks ka tulevasi põlvkondi või nahkköites perekonnapiibliga, sellest annavad Krista Sarv ja Merily Paomets ülevaate õpitoa teises pooles. Õpime üheskoos ära paar kõigile jõukohast töövõtet, mida kasutatakse arheoloogilise naha konserveerimisel ja mis sobivad koduste nahkesemete eluea pikendamiseks. Jagame näpunäiteid nahkköidete, karpide, kohvrite, kottide jm esmaseks hoolduseks ja tutvustame nende parandamiseks kasutatavaid tehnikaid. Soovi korral võivad õpitoas osalejad kaasa võtta mõne problemaatilise nahast eseme isiklikust kogust ning saada nõu, kuidas armsaks saanud nahkasju kodus säilitada.
Fotol: Naiste jalanõu on pärit 16. sajandist ja leitud Pikalt tänavalt Tallinnas, kunagise linnakodaniku elamu keldrist. Erakogu
VEEL ON MÕNED VABAD KOHAD!
Palume osalemiseks eelregistreeruda SIIN!
Osalustasu 3 eurot.
Järgmine õpituba teemal „Lorup ja Langebraun ning kuidas neid ära tunda.“ leiab aset 4. mail 2013 kell 13. Õpituba viib läbi Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.