Näitus “Aime Kuulbusch 3D (2002-2012)” Vabaduse galeriis

Juta Kivimäe

Eesti Kunstnike Liidu  Vabaduse galeriis avatakse neljapäeval 27.09. kell 17.00 näitus

Aime Kuulbusch.  3D (2002-2012), skulptuur

Näitus jääb avatuks 27.09. – 16.10.2012

Aime Kuulbusch (1942) eksponeerib oma juubelinäitusel viimasel kümnendil valminud kolmemõõtmelisi objekte, reljeefe ja figuure. Erinevates materjalides teostatud kammerlikud kompositsioonid mõjuvad meisterliku vormi ja tugeva esteetilise taotlusega ajatute mõtisklustena skulptoritöö traditsioonilistest väärtustest.

Aime Kuulbusch astus Eesti kunstiellu 1971. aastate algul koos mitme teise andeka noore naisskulptoriga nagu Ellen Kolk, Hille Palm, Mare Mikof jt. Noorte naisskulptorite taotlustega seoses võib rääkida estetismi taasväärtustamisest skulptuuris. Väljapeetud vormi ning meisterliku pinnatöötlusega figuurid ja portreed haakusid 1970ndate algusaja uue põlvkonna esteetikaga.

Aime Kuulbuschi 1970. aastail loodud portreid noortest intellektuaalidest nagu Juhan Viiding, Malle Leis, Tiit Pääsuke jt võib vaadelda kui koondportreed kogu tollasest nõukogulikule re˛iimile vastanduvast loomingulise intelligentsi põlvkonnast.

1980. aastail kujunes temast üks viljakamaid monumentaalkunstnikke. Tema loodud on monumendid rahvuslikele heliloojatele nagu  Mart Saar, Peeter Süda, Rudolf Tobias ja Eino Eller. Tallinna Tehnikaülikooli tellimusel on valminud mitmed mälestussambad TTÜ professoritele. Enamus 1970. – 1980. aastail loodud portreeskulptuure ja portreeliselt lahendatud kultuuri- ja haridustegelaste mälestusambad on lahendatud lähtuvalt 1970. aastate portreeskulptuuris väljakujunenud esteetilistest kaanonitest. Kogu loominguperioodi vältel on valminud ka rida dekoratiivseid pronks- ja amottfiguure ning mitmeid pronksist naisfiguure eesti avalikele hoonetele.

Eesti taasiseseisvumise järel on Aime Kuulbusch lülitunud taas monumentaalloominusse ent modelleerinud ka dekoratiivloomingut. Tema 21. sajandi avalikest skulptuuridest on enam tuntud Kyrillus Kreegi mälestussammas Haapsalus (2008), Urho Kaleva Kekkose bareljeef Tallinna reisisadama D-terminali seinal (2011), aga ka Poola rahvaliikumise “Solidarnost” pronksreljeefiga mälestuskivi Tallinna Jaani kiriku haljasalal, Lihula 800. juubeli maakivist ja pronksist mälestusmärk (2011) jt.

Nagu mitmed teisedki silmapaistvad eesti skulptorid, on ta osalenud hävitatud eesti rahvusmonumentide rekonstrueerimisel, tuntuimaks Saarde Vabadussõja ausamba sõdurikuju (2008).

Aime Kuulbusch on pälvinud Kristjan Raua nimelise kunsti aastapreemia aastal 1982 ning on nimetatud Eesti teeneliseks kunstnikuks 1984.