6. juunist on Tartus avatud Tartu Ülikooli maalikunsti eriala bakalaureuse- ja magistritööde näitused

Kunstimaja

6. juunist on Tartus avatud Tartu Ülikooli maalikunsti eriala bakalaureuse- ja magistritööde näitused
Tartu Kunstimuuseum
Tartu Kunstimaja
Tartu Kunstimaja Monumentaalgalerii
Vanemuise Kontserdimaja

Tartu Ülikooli maalieriala bakalaureuse- ja magistritasandi lõputööde kaitsmised algavad 6.juunil kell 11.00 Tartu Kunstimuuseumi Kivisilla pildigaleriis. Kaitsmiskomisjonis, mida juhib Harry Liivrand, on kunstiteadlased ja kunstnikud Reet Mark, Tiiu Talvistu, Mari Roosvalt, Indrek Grigor, Markus Toompere jt.

Pille Johanson (1962) magistritöö „Taevane arm “ Tartu Kunstimajas pürib meid ümbritseva maailma ilu ja inetuse kaoses “jõuda mingigi selguseni, mingigi korrastuse tabamiseni.” Elutantsu mahukas seerias on maalitehnilist küpsust, valitud väljendusvahendid (mahakeeratud koloriit, sujuv liikumine abstraktse/realistliku piiril jmt) demonstreerivad kunstniku intuitiivset ja loomulikku maalimateeria valdamist.

Johansonile sekundeerib samas ruumis eksponeeritud Paavo Käämbre (1984) magistritööks maalitud vöimas, enam kui 10-meetrise küljepikkusega apokalüptiline pannoo on inspireeritud urbanistlikust substantsist – kontrollitud ja kontrollimatust stiihiast rääkiv hiigelmaal seljatab “Mustamäe” kui teema püstitatud raamid mäekõrguselt.

Monumentaalgaleriis esitab oma versiooni ürglooduse võimust Mari Jõgiste (1987), kunstniku magistritööks maalitud seeria “Hääletu kevad” riivab loodushoidu, inimtegevuse jäljed äärelinnamotiivide najal versus puutumatud mäestiku- ja ookeanimotiivid ei rakenda vaataja peal siiski lihtsakoelist, binaarselt polariseeritud vastasseisu. Evelin Salumaa (1982) lastepsühholoogiat ja -teraapiat kilbina kasutav maalisari ”21.sajandi lapsed” uurib (tulevase) ema ja lapse suhete geneesi, jõudes ka häirete ja pataloogia tekkepõhjuste piirimaile – “ei ole olemas lapsi, kelle vaimne häire pärineks nö eikuskilt ja ainult temast endast. Alati on selle taga mingi väline tegur”.

Helen Arovi (1990) uusasjalikus laadis maalitud “Ukselt uksele” uurib vöörandumismeeleolusid suurte kortermajadega seoses, nauditav maalijavaist ja võimekus argimotiive maaliaineseks ülendada
iseloomustab ka samas näitusesaalis eksponeeritud Elis Metsa (1990) olmeprügist inspireeritud nelja abstraktsiooni.

Tartu Kunstimuuseumi suures saalis on eksponeeritud Marie Kõljalgi (1984) neli suureformaadilist analüütilist abstraktsiooni, kus nn uue maalilisuse formaadis lahatakse pintslilöökide geneesi.

Liis Kalmeti (1990) kaheksa täiselusuuruses aktimaali kangelasteks on lähituttavad ja noored professionaalsed modellid. Ebatavaline eksponeerimisskeem võimaldab (riietatud) vaatajal olla vuajeristlikult silmitsi kaheksa pingsalt näitusekülastajat jälgiva silmapaariga. Neo-popi võtmes maalitud Kersti Pettai (1989) seeria “Alastuse alastus” üritab dekonstrueerida internetis kuulutavate/pakutavate tüdrukute iluideaale.

Võlvitud laega kambris on eksponeeritud Raido Kaasiku (1987) maalitehnilislt kunstiajalukku vaatav, kehalisuse võimalustest rääkiv sari “Dekadents”. Juhan Vihterpal (1984) “Autobiograafilised hetked minu argipäevast” pakuvad kõike mis pealkirjas lubatud, briti-popi võtmes maalitud “kergete” maalide teostuses on muuseas kasutatud valgust andvaid dioode ja heli genereerivat süntesaatorit.

Angela Maasalu (1990) “Üksi” räägib avameelselt naise seksuaalsetest vajadustest, Kristi Tammik oma (1989) klassikalist maalitehnikat rakendavas sarjas “Inimloom” maalib olendeid kentauridest hobusteni –kusjuures ebatraditsioonilises poosis, stuudiovalgustuses pikutav meesakt tundub selle uusmütoloogilise sarja võtmefiguur olevat.

Vanemuise kontserdimajas (Vanemuise 6) on juuli lõpuni eksponeeritud kolme bakalaureuse-lõpetaja tööd – Kerli Kont (1984) oma portreesarjaga on vaatajale tuttav oma esinemistega Eesti Kunstnike Liidu aastanäitustelt ja hiljuti Pärnus, Uue Kunsti Muuseumis toimunud Eesti Maalikunstnike Liidu näitusel. Marika Tali (1985) analüüsib vaeg-kuulaja positsioonilt keelekommunikatsiooni võimalikkust/võimatust visuaalsuse näite põhjal. Getter-Kadi Kaldma (1990) mahlakas pintslikirjas maastikumaalide sari ülendab teeäärseid vaateid Tallinn-Tartu liinil.

Kadri Nikopensiuse (1990) “Rahuaeg” on kunstniku kui veendunud kaitseliitlase positsioonilt maalitud hiigelformaadis soomuk, maaling on Balti Kaitsekolledzhis (Riia mnt.12) eksponeeritud vaid loetud päevad. Nikopensiuse nimi on Tartu näitusekülastajale tuttav esinemistega Tartu aastalöpunäitustel ja isiknäituse läbi Tartu Kunstimaja galeriis 2012. a talvel.

Kaitsmisele läheb neli magistritööd, bakalaureuseid on kolmteist.

Magistri- ja bakalaureusetööde juhendajateks Anne Parmasto, Rauno Moss ja Jaan Elken

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht