XXI aktinäitus “Mees ja naine: ootus”

Ajaloo tormides  paljukannatanud päevalillerahva kohale  on taas  kogunenud  tumedad pilved. Et jagada  Ukraina kunstirahvaga  meie kodumaa  kohal paistvat päikest ja usku paremasse tulevikku, et aidata meie mõttekaaslastel avada  uksi Euroopasse ning meile aknaid  nende kaunile kultuurmaastikule, muutsime käigult Uue Kunsti Muuseumi sellesuviseid plaane.  Lõviosa meie XXI rahvusvahelise aktinäituse MEES JA NAINE: OOTUS väljapanekust on Ukraina kunstnike  loomingust.

Ukraina  teadlane Katerina Pavljuk saatis Pärnusse jõulise valiku erinevate fotokunstnike poolt tabatud hetki Maidanilt, kus ootuse  eest elada vaba rahvana ja  kuuluda Euroopasse tuli maksti  inimeludega. Telestaar ja kunstikeskuse ArtProjekt juhataja Tamara Karpenko   valis keskmise põlvkonna maalikunstnike ja skulptorite loomingust teoseid, kus  alasti ja relvitu  inimene  astub vastu vägivallale ja surmale.  Vastukaaluks hävingule seavad ukraina kunstnikud suure inimliku armastuse.
 Marina Škarupa (1965) värsketelt, veel kuivamata aktimaalidelt kumab Maidani veresauna  paine.  Kas naine, olgu ta alles neitsi või juba ema, suudab oma alasti kehaga langetada püssitorusid ja vaigistada kahureid, küsib Marina Škarupa.  Kuna kunstnik ehitas oma rahvusvahelise tuntuse üles juba paarkümmend aastat tagasi loodud videotöödega, siis pole ta siiani loobunud  dünaamilisest, lausa ajas ja ruumis  liikuvatest kompositsioonidest  lõuendilgi.  Anatoli Varvarov (1967)  püüab oma maalisõnumid kirjutada vaid kahe värviga – Ukraina lipule sarnase sinise ja kollasega. Kunstnik usub, et need värvid aitavad leida õnne.  Varvarovi  sõnum kõlab  kõige selgemini maalil „Pärlipüüdja“.  Aleksandr Mihaltšuk (1969) on hariduselt animafilmi looja ning  ei häbene tunnistada, et tema maalikeel pärineb 16.sajandil Milaanos elanud manjeristi  Giuseppe Arcimboldo leiutatud stiilivõttest. Mihaltšuk aga ei komponeeri  kapsastest, kurkidest,  õuntest, maisitõlvikutest jt viljadest riigijuhtide või sõjapealike portreid nagu tegi seda kuulus renessansiaegne meister.  Joviaalse ukrainlase  teemaks on igihaljad armustseenid.  Suur ja võitmatu tunne mehe ning naise vahel, alasti oma ilus ja ülevuses, on ka maalijate Igor Prokofjevi (1960) ja Igor Konovalovi (1965), fotokunstniku  Igor Gaidai (1961), kujurite Dina Margolina  ning Juri Hranovski  peamotiiviks. 
Ukraina vajab õlatunnet. Solidaarsusest sealse  kunstirahvaga olid maailmanimega  fotokunstnikud  Jan ja Sarah Saudek valmis Prahast tulema  Pärnusse oma loomingu paremikuga. Et võrrelda, viimistleda ning jagada ühiseid väärtusi.  Sama mõttekäiku toetavad  ka Anna Silivontšik Minskist, Tiia Mets Tallinnast, Roman  Šustrov ja Maria Kasjanenko Peterburist, kes saatsid sellesuvisele aktinäitusele rahusõnumi oma kunstiliste nukkudega. 
Et suhted Ukrainaga ei jääks ühepoolseks, viisime me oma kollektsioonist valiku küpset ja sõnumirikast eesti kunsti Kiievisse. Sealses Ukraina Vaimsete Aarete Muuseumis  on sel suvel vaadata Jüri Arraku, Jaan Elkeni, Peeter Mudisti, Jaan Toomiku, Anu Raua, Peeter Lauritsa, Mark Soosaare, Kirke Kangro, Erki Kannuse jt kunstnike  teosed. Eesti kunstinäitus Ukraina ja Euroopa suurimas ikoonide muuseumis sisendab usku, et inimkonna põlisväärtused on endiselt pühad. Seepärast kannabki väljapanek Kiievis pealkirja „PÜHAD“ ja seda saab nautida alates 17.juunist 2014.a.

XXI aktinäitus “Mees ja naine: ootus”
Kuraatorid Tamara Karpenko ja  Mark Soosaar
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis
Esplanaadi 10, Pärnu 80010
1. juunist kuni 31. augustini 2014
Iga päev kell 9 – 21

www.mona.ee