Leo Rohlini “Nokturn II. Üksi” Kunstihoone Galeriis

Neljapäeval, 9.jaanuaril kell 18 avatakse Kunstihoone Galeriis Leo Rohlini näitus "Nokturn II. Üksi".

“Kokkuvõtte oma aastakümnetepikkusest loomingust tegin kümme aastat tagasi isiknäitusel Tarbekunstimuuseumis. Käesolev ekspositsioon on pigem tagasihoidlik järelsõna tehtule, mis – paar erandit välja arvatud – koosneb viimasel viiel aastal valminud töödest ja erineb kardinaalselt varemloodust. Siin eksponeeritud  installatsioonide peamiseks inspiratsiooniallikaks võib pidada klassikaraadio öist programmi „Nokturn“. Selle programmi kuulajana olen üksi silmitsi ööga ja sealt kostva muusikaga. Siit ka näituse pealkiri ja olemus.”
Leo Rohlin

Leo Rohlin sündis 1939 Tallinnas. 1965.aastal lõpetas Eesti Riikliku KunstiInstituudi keraamika erialal; alates 1964. aastast töötas Tallinna Ehituskeraamika Tehases kunstnik-tehnoloogina. Aastast 1968 õpetas Eesti Kunstiakadeemias, kus alustas vanemõpetajana, jätkas dotsendi ja professorina. Oli kunstilise keraamika ja klaasehistöö kateedri juhataja, õppeala prorektor ja keraamikaosakonna juhataja. Alates 2005.a. EKA emeriitprofessor.
Eesti Kunstnike Liidu liige 1970. aastast.

Esinenud arvukatel näitustel Euroopas ja USAs; kolmeteistkümnest isiknäitusest olulisemad toimusid aastail 1982-83 ja 2003-2004 (sarjast „Klassikud“) Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumis. Viimased isiknäitused toimusid koondnimetuse „TÄNU“ all EKA galeriis (2009), Võru Linnagaleriis (2010) ja HOP galeriis (2011).

Leo Rohlini loodud on monumentaalpannoo Pirita Purjespordikeskuse ujulas Tallinnas (1980); ta on kirjutanud monograafiad „Keraamika käsiraamat“(EKA kirjastus, 2003) ja „Eesti keraamika ajast aega“ (EKA kirjastus, 2007)

Tema loomingust on ilmunud kaks kataloogi:
„Keraamik Leo Rohlin“ Kultuuriministeeriumi ja Kunstimuuseumi ühisväljaanne, 1983 ja „Klassikud. Leo Rohlin“  Eesti Tarbekunstimuuseumi väljaanne. Koostaja Airi Ligi, 2003 

Leo Rohlinit on tunnustatud mitmete aunimetuste ja preemiatega, neist olulisemad:
Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia (1979); Riigi Kultuuripreemia (2004) ja Valgetähe III klassi orden (2011).