Ajakirja Folklore 81. number on pühendatud ajaloo rollile religiooni loomisel
Ilmunud on ajakirja Folklore 81. number, mis on pühendatud ajaloo rollile ja mille koostas folkloristika osakonna juhtivteadur Tõnno Jonuks.
Ajakirjanumbri sissejuhatuses juhib Tõnno Jonuks tähelepanu asjaolule, et ajalugu kasutatakse või sellele viidatakse sageli mingist kindlast ideoloogilisest või religioossest huvist lähtudes ja endale sobivate seisukohtade legitimeerimiseks. „See meetod paistab eriti silma kaasaegsete paganlike ja spirituaalsete liikumiste juures, kus ajalool on otsustav roll religioossete väidete põhjendamisel, aga ka inspiratsiooni otsimisel ja tõekspidamistele struktuurse raamistiku loomisel.“
Ajakirja 81. number sisaldab kaheksa artiklit, millest viis on pärit Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsi paneelist „Ajalugu on oluline“ (History matters). Kõikide artiklite keskmes on Jonuksi sõnul küsimus ajaloo ja mineviku rollist usundilistes nähtustes. Teisisõnu küsimus sellest, kuidas mineviku abil luuakse kaasaegseid usundivorme ning kuidas sõltuvalt situatsioonist saab minevikust pikk või lühike lugu.
Ajakirjanumbrist leiab Kurmo Konsa transhumanismi alkeemilisi juuri käsitleva artikli, Atko Remmeli ja Tõnno Jonuksi eestluse metsarahva kontseptsiooni arengut käsitleva ühisartikli ning Eda Kalmre käsitluse varjusurmast eesti traditsioonis. Välisautoritelt võib lugeda pühapuudest Inglismaal ja Iirimaal Ceri Houlbrooki sulest, „Lendava Spagetikoletise kirikust“ Siarhei A. Anoshka käsitluses nagu ka Jizo kujude rollist Sendai templites Alīse Eishō Donnere uurimuse kaudu ning kohalegendide rollist piirkondlikus arengus Barbara Ivančič Kutini ja Monika Kropej Telbani käsitluses.
Ajakirja peatoimetaja Mare Kõiva sõnul on elavalt matud saamise hirm väga universaalne ja püsinud üle aegade. „Folkloori kõrval on varjusurma küsimus olnud intrigeeriv teema ka kirjanike ja kunstnike jaoks. Tänapäeval näeme eksikombel lahkamislauale või kabelisse sattunud inimesi eeskätt teleseriaalides.“ Samuti tõdeb Kõiva, et jätkuvalt hämmastab teda tõsiasi kui lähedased ja samas erinevad on pühakohad näiliselt sarnastes regioonides, näiteks Põhja-Euroopaski.
Ajakiri annab ka ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Folklore: EJF ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil: http://www.folklore.ee/folklore/vol81