Uut piirilepingut ei tohi ratifitseerida!

 

Avalik kiri Riigikogule Eesti Vabariigi (EV) põhiseaduse paragrahv 2 ütleb: Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.

EV põhiseaduse paragrahv 122 ütleb: Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.

Sõna ?ja? viimases lauses tähendab, et nii Tartu rahuleping kui ka teised rahvusvahelised piirilepingud kehtivad üheaegselt.

EV põhiseaduse paragrahv 123 ütleb: Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on põhiseadusega vastuolus.

Seega on 2005. aasta 18. mail Moskvas allkirjastatud uus piirileping otseses vastuolus nii Tartu rahulepinguga kui ka EV põhiseadusega, olles seetõttu allkirjastamise hetkest õigustühine.

Eesti Vabariik on Tartu rahulepingut ausalt täitnud. Seega puudub Venemaal igasugune õiguslik alus nimetatud lepingu ühepoolseks ülesütlemiseks.

Tartu rahulepingu sõlmimise hetkel polnud teised riigid kumbagi lepinguosalist veel tunnustanud. Kuid 1939. aasta 28. septembril, kui sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), olid mõlemad lepinguosalised rahvusvaheliselt tunnustatud riigid ja Rahvasteliidu liikmed. Viimati mainitud lepingus oli muu hulgas öeldud järgmist:

Eesti Vabariigi President ühelt poolt, ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium teiselt poolt, juhitud sihist arendada sõbralikke vahekordi, mis kindlaks määratud rahulepinguga 2. veebruarist 1920. a ja rajatud rippumatu riikluse tunnustamisele ja mittevahelesegamisele teise Lepinguosalise siseasjadesse;

tunnustades, et rahuleping 2. veebruarist 1920. a ning mittekallaletungi ja tülide rahulisel teel lahendamise leping 4. maist 1932 on endiselt nende vastastikuste suhete ja kohustuste kindlaks aluseks, /?/.

Seega kinnitas 1939. aasta 28. septembrist allakirjutatud lepingu teine osapool Tartu rahulepingu kehtivuse omapoolset tunnistamist.

Uue piirilepingu ratifitseerimist Riigikogus saab käsitleda EV põhiseaduse paragrahvi 122 rikkumisena ning osa Eesti Vabariigi seadusliku territooriumi vabatahtliku ja teadliku loovutamisena. Erinevalt 1939. aasta baaside lepingust, milles oli viide Tartu rahule, uues piirilepingus sellist viidet ei ole. Ratifitseerimine tegelikult tühistaks Tartu rahu, sest lepingut rikuksid mõlemad lepinguosalised, mistõttu nimetatud leping kaotaks automaatselt oma kehtivuse. See asjaolu võimaldaks Venemaa juhtkonnal käsitleda Eesti Vabariiki kui 1991. aastal loodud uut riiki koos kõige sellest tulenevaga. Meiepoolse preambula lisamine ratifitseerimisel ei muuda lepingu sisu ja olemust.

Aastatel 1944-1945 muutis NSV Liidu tolleaegne valitsus ühepoolselt Eesti ja Venemaa vahelist piiri. Piirimuutmine oli otseses vastuolus nii 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga kui ka ENSV tolleaegse konstitutsiooniga, mille paragrahv 16 kohaselt ?ENSV territooriumi ei või muuta ilma ENSV nõusolekuta?. Seesugune piiri muutmine oli aga kehtetu juba sellepärast, et ENSV oli ebaseaduslik okupatsioonivõimu allüksus.

Nürnbergi tribunal mõistis 1946. aastal hukka rahvusvaheliste lepingute rikkumise hitlerliku Saksamaa juhtkonna poolt. Samal viisil tuleb hukka mõista rahvusvaheliste lepingute rikkumine ükskõik kelle poolt, kaasa arvatud Venemaa.

Uue piirilepingu sõlmimise eelduseks võinuks olla Tartu rahu tunnustamine Venemaa poolt. Tänapäeval on Venemaa Tartu rahu tunnustamisest loobunud. Seega kujutaks uue piirilepingu ratifitseerimine ka Eesti-poolset lahtiütlemist Tartu rahu lepingust.

Lääneriigid on oma suhtumist Venemaal toimuvasse praegu muutmas. Nii USA Senat kui ka Euroopa Parlament nõuavad oma resolutsioonides Venemaalt Baltimaade okupeerimise ja annekteerimise selget ja ühemõttelist tunnistamist ning selle hukkamõistmist. Täiesti lubamatu on meie omariiklust toetavatele rahvusvahelistele aktsioonidele vastutöötamine, mille kujukaks näiteks saaks ülekohut põlistava uue piirilepingu ratifitseerimine.

1940. aasta 16. juunil esitas NSV Liit Eesti Vabariigile ultimaatumi, nõudes Punaarmee täiendavate väeüksuste paigutamist Eestisse ja nõukogudemeelse valitsuse ametissemääramist. Seegi nõudmine oli otseses vastuolus baaside lepinguga, mille artikkel V ütles: Käesoleva lepingu elluviimine ei tohi mingil määral riivata lepinguosaliste suveräänõigusi, eriti aga nende majandussüsteemi ja riiklist korda.

Rahvusvaheline õigus ei tunnista mitte ühtegi avalikult territoriaalset muutust, kui see ei ole kooskõlas asjaosalise rahva vabalt väljendatud tahtega.

Kas tõesti kavatseb Eesti Vabariigi praegune juhtkond selle häbiväärse ultimaatumi 65. aastapäeva tähistada, kinkides (sest vastu ei saada ju mitte midagi!) 5,2 % Eesti Vabariigi seaduslikust territooriumist meie riiki ja rahvasse ikka veel vaenulikult suhtuvale stalinismi avalikult restaureerivale naaberriigile?

 

Allkirjad:

Kalju Mätik, Heli Speek, Evi Tomson, Mart Niklus, Ahto Palm-Leis, Armult Reinsalu, Leho Lamus, Ergo Rikmann, Merle Jääger, Argo Loo, Maie Pulst, Hando Runnel, Margit-Mariann Koppel, Jaan Hatto, Arvo Valton, Feliks Saarevet, Vello Leito, Henry Laks, Leo Tammiksaar, Aavo Savitsch, Kalle Eller, Mait Raun, Aarand Roos, Frederik Priit Raudsaar, Helle Vilu, Helgi Pärn, Enn Tarto, Olavi Ruitlane, Anne Eenpalu, Rein Eller, Olaf Tammark, Rein Koch, Tõnu Ojamaa, Aleksander Heintalu, Frits-Allan Suurkask, Osvald Sasko, Elo Liiv, Siimu Velbri, Tõnis Siim, Veljo Kalep, Ago-Livius Kerge, Kalju Põldvere, Tiit Madisson, Laine Bils, Heli Susi, Tartu Rahu Põlistamise Selts (in corpore), Uuno Ojala, Pitka Relvavendade Ühendus (in corpore), Edgar Saar, Ants Vooremaa, Priit Rajasaar, Harri Henn, Ain Väli, Urmas Sisask, Jevgeni Rjazin, Vello Salum Tiina Eier, Kai Maitla-Brauer, Anne Velliste, Heino-August Kalmo, Valeri Kalabugin, Hilda Sabbo, Ali Kikkas, Ain Järve, Tõnis Mägi, Jaan Ojarand, Jüri Vaidla, Ühing Petserimaa Koostöökoda, Märt Kunnus, Kristel Valk, Ilmar Vananurm, Jüri Liim, Olev Ait, Tiiu Kolts, Kati Tuisk, Reet Ohna, Olev Trass, Peeter Kivimäe, Ülle Kauksi, Jaanus Nilson, Evar Riitsaar, Juhan Algus, Tullio Ilomets, Andres Sööt, Tiit Kuusemaa, Viido Polikarpus, Alar Aigro, Jaan Arder Summer (Indrek Raadik), Johannes Tõrs, Tõnu Trubetsky, Aavo Kittask, Toomas Kümmel, Eesti Kesknõukogu Kanadas (in corpore), Andres Aule, Mati Kiirend, Urmas Virkmaa, Hildegard Rand-Maricq Virgo Aruste, Eha Bauman, Valter Bauman, Vilmar Bauman, Ragnar Bauman, Jaanus Betlem, Piret Bristol, Jaan Friedenthal, Meelike Eenpuu, Rein Einasto, Aleksander Einseln, Kitti Einseln, Silva Ellermaa, Enno Erstu, Maret Erstu, Hardi Erstu, Peeter Espak sen., Juhan Idnurm, Raimond Jürgens, Andreas Kalkun, Toivo Kaskpeit, Enn Kauber, Sirje Kiin, Andres Kinsiver, Irene Kinsiver, Linda Kinsiver, Kalev Kinsiver, Verner Kinsiver, Kristel Kivi, Hans Kobin, Kalli Kobin, Jüri Kukkur, Jaan Külaviir, Margus Lepa, Andres Laiapea, Leho Leho, Aasa Lepasaar, Martin Lepasaar, Mart Lepasaar, Aim Liivat, Timo Loorits, Rein Loss, Robert Matjus, Ülo Matjus, Valli Merelaine, Andres Mihkels, Maive Mürk, Ivo Müürsepp, Jaanus Nelk, Enn Nõu, Meelis Papp, Marju Peterson, Sirje Peiker, Lembit Pukk, Henn Põlluaas, Enn Püttsepp, Liina Pärnamäe, Kalev Pärtna, Olavi Raatma, Jaan Ranniste, Uno Raudkivi, Harry Raudvere, Lidia Rettijeva, Laine Rätsep, Raimond Rätt, Heino Rüütel, Arvo Sagur, Aleksander Salmin, Pilvi Salmin, Maris Sarv-Kaasik, Mare Sergo, Astor Siimre, Heiki Sibul, Roy Strider, Raigo Sõlg, Ülle Särg, Margus Tae, Jaanika Teemus, Harry Teder, Peeter Tepp, Joonas Tomson, Mait Tõnisson, Hendrik Uibopuu, Olev Vallimaa, Valdo Valper, Olli Varilaid, Mati Voogne, Ülla Vähk,

Eino Väärtnõu.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht