Tekstipäevad

Reet Kasik

Tekste uurivad tänapäeval kõik – muidugi keeleteadlased, aga ka filosoofid, psühholoogid, kirjandusteadlased, poliitika-, kultuuri-, meediaja religiooniuurijad. Tekstid ja keelekasutus on tõusnud silmapaistvale kohale, kuna paljudel aladel on sündinud ja tugevnenud arusaam, et just keel on see, mis loob arusaamist tegelikkusest. Kui ühiskonnakriitilises diskursuseanalüüsis on huvi keskpunktis, millist sotsiaalset tegelikkust ja miks keelekasutusega luuakse, siis lingvistilise suunitlusega tekstiuurijate fookuses on tekst ise, teksti omadused, tähenduste kujundamise keelelised vahendid ja tekstiliigid. Muidugi ei saa neid kahte suunda vastandada. Kui uuritakse tekstidega loodavat maailma, toetudes autori tehtud keelelistele valikutele, siis on see igal juhul lingvistiline analüüs, ükskõik mis eesmärgil seda tehakse. Kui kirjeldatakse keelelisi valikuid, asjade esitamise vaatepunkte, varjatud tähendusi ja teatud valikute loomulikustumist, siis selline keeleanalüüs on kriitiline ka siis, kui eesmärgiks ei ole paljastada ühiskonna ideoloogilisi võimusuhteid, vaid selgitada keelekasutustavasid ja tekstiliikide erinevusi. Just žanriuuringud, eri tekstiliikide keelelised tunnused, sarnasused ja erinevused on viimase kümmekonna aastaga tõusnud lingvistilises tekstiuurimises kesksele kohale. Eestisse jõudis tekstianalüüs keeleuurimismeetodina sajandivahetusel, alguses ülikoolikursusena, aga peaaegu kohe ka bakalaureuse- ja magistriüliõpilastest moodustunud uurimisrühma ühisteemana. Nüüdseks on mitu tekstiuurijat jõudnud doktorikraadini. Keeleteadlastest tekstiuurijad on 2001. aastast korraldanud iga aasta lõpus tekstipäeva nime all aastakonverentsi, kus tutvustatakse ja arutletakse aasta jooksul tehtud tööd. Kuni 2007. aastani peeti tekstipäevi Tartu ülikoolis, viimastel aastatel kordamööda Tartu ja Tallinna ülikoolis. Algusest peale on need olnud ühiskonverentsid, kus kahe ülikooli tekstiuurijad kokku saavad ja mõtteid vahetavad. Konverentsiettekannete põhjal on 2002. aastast antud välja raamatusarja „Tekstid ja taustad”. Kõige rohkem ettekandeid on tekstipäevadel peetud ajakirjanduskeelest: uudiste, juhtkirjade ja arvamuskirjutiste tekstistrateegiatest ja keelekasutusvahenditest. Mitmeid ettekandeid on olnud reklaamikeelest ja internetikeelest, nii foorumite kui kommentaariumide keelekasutusest. Aasta-aastalt on üha suuremat tähelepanu pälvinud haridusdiskursus, on uuritud nii õpikute, riigieksamikirjandite kui ka haridusdokumentide keelekasutust. Ametikeele valdkonnast on tähelepanu all olnud asutuste kirjavahetus, lepingud, linnavalitsuse korraldused, toodete kasutusjuhendid jm.

On tegeldud ka kvantitatiivse tekstianalüüsiga, võrreldud eri keelekasutusvaldkondade ja žanrite teksti keerulisust, sõnavara ja lauseehitust. Tänavu peeti tekstipäev 30. novembril Tallinna ülikoolis. Üheksast ettekandest neli oli Tartu ülikooli, viis Tallinna ülikooli keeleteadlastelt. Tartlastest rääkis Tiina Alekõrs stiilivärvinguga sõnavarast uudistekstides, Laivi Laanemets adjektiivide mõjutamisfunktsioonidest reklaamikeeles, Riina Reinsalu toodete kasutusjuhendite tekstistrateegiatest, Reet Kasik spontaansest sõnamoodustusest tekstiprotsessis. Tallinlastest analüüsis Merle Kaldjärv riigikirjandite argumentatsiooni, Õnne Puhk Euroopa 2011. aasta kultuuripealinna Tallinna identiteedi konstrueerimise narratiive, Halliki Põlda imelapse diskursuse konstrueerimist eesti meediatekstides, Helin Puksand õpikukeele selgust ja sõnavara, Krista Kerge sõna ja grammatika osa tekstikeskses emakeeleõpetuses. Kuulajate hulgas oli palju emakeeleõpetajaid ja arutelu elav nagu tekstipäevadel alati.