RUI

RUI, endine FIE, vabariigi taastaja

Härrased  Parts ja Rüütel, preili Ergma, haridusministeerium ja vabariigi avalikkus!

Teile kirjutab inimene, kelle süda ajab üle üllameelsusest, aga kes tunneb ka sügavat huvi oma rahva ajaloo vastu. Viimasel ajal on leheveergudel järjest enam vaieldud, kes taastas Eesti iseseisvuse: kas reformimeelsed kommunistid või rahvuslased, kas Savisaar või Päts? Mõlemad said selleks Moskvast raha. Mõlemale on ette heidetud põhimõtteliselt sama asja, et nad ei kulutanud kogu saadud raha Eesti iseseisvuse taastamiseks, vaid jätsid osa endale, peamiselt õlle ja mobiililimiidi jaoks. Savisaar natuke ka dþiibi bensiini jaoks. Küsimus on selles, kumb tegi seda rohkem. Vaidlus selle üle on ulatunud rahvusvahelisse avalikkuse, kus on ilmunud Leo Kaagjärve, muidu mõnusa õudukakirjaniku paljastused Pätsu rahadest. On aga alust arvata, et need paljastused on ilmunud Savisaare tellimusel, kes tahab konkurenti kõrvaldada.

Mida öelda selle vaidluse kohta? Ma peaksin hoidma reformimeelsete kommunistide poole, kuna nemad on püstitanud baari Peldik vahetusse naabrusse kellasamba, mis on juba toonud meie baarile uut kuulsust ja sära. Aga sel juhul on karta, et Velliste, Madisson või Vahtre võivad mind püssist maha lasta. Nad tuleksid baari Peldik, mille asukoha nad on Isamaaliidu salateenistuse kaudu välja uurinud (ise nad meie juures ei käi, aga asjata!), ja avaksid igas suunas tule, sest nad ei tunne mind rohkem kui juuresoleva pildi järgi, mis on väga sarnane, ent pärit ehitusmaleva-aegadest. Selle kohta kirjutataks pärast Ameerika lehtedes, et sarimõrvar jooksis amokki. Aga kui ma ütleksin, et iseseisvuse taastamisel oli suurem osa Pätsul ja eestikomiteelastel, siis langeks ma Allan Allaküla või Küllo Arjaka kuuli läbi. Ja vabadussammas viidaks ka mujale. Seepärast ma ütlen otse: iseseisvust ei taastanud üks ega teine. Iseseisvuse taastasin hoopis mina! Lepime selles kokku, ärme hakkame vaidlema, ärme hakkame tungima detailidesse. Lihtsalt nii on. Mina taastasin ja kõik. Muidu läheb kõik nahka. Tunnistan ausalt, et ma ei mäleta sugugi, mida ma neil tähelepanuväärsetel aastatel tegin. No ja siis? Baari Peldik igatahes veel ei olnud, Selle asemel müüsid mingid neiud mingit sööki. Kus ma käisin ja kellega ? sellele peavad vastuse andma juba uue põlvkonna ajaloolased, kes on vabad niihästi vanemate mõttestampidest kui ka nende vastaste ihast kõike alla kiskuda.

Igatahes lõppeksid niimoodi lõputud vaidlused, mis niikuinii kuhugi välja ei vii. Omalt poolt luban, et ei hakka kunagi oma rahvajuhi ja taastaja rolli tagasi võtma.

See töö ei ole kerge. Tuleb käia koolides pioneeride ja skautidega kohtumas ja seista tribüünil ja lehvitada. Nii suure töö eest sooviksin palka nii kolmteist pool puhtalt, mobiililimiiti viissada krooni ja õlut (kangemat) nii palju kui kulub.

Jään ootama tagasisidet. See ei ole teile kerge, aga mõtelgem riigimehelikult: elu oleks rahulikum ja kõik võidaksid.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht