Rudolf Pangsepp 18. IX 1921 – 12. X 2008

 

Rudolf Pangsepp sündis 1921. aastal Tartus. Tartus sai ta ka esmase hariduse 16. algkoolis ning seejärel pedagoogiumi progümnaasiumis ja Tartu tehnikumis, mille lõpetas 1941. aastal. Kui II maailmasõda jõudis Eestisse, mobiliseeriti ta Punaarmeesse. Pärast sõda, 1945. aastal, jätkas Rudolf Pangsepp õpinguid Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1951. aastal, aga siis juba Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nime all, sest stalinismi tsentraliseerimislaines oli kunstikõrgkool viidud Tallinna. Pärast kunstikõrghariduse omandamist jäi Rudolf Rangsepp Tallinna ja tema pikk ning tegus elu oli seotud kirjastamisega – nii kunstniku kui ka ametnikuna. 1951. – 1953. aastani töötas ta Eesti Riikliku Kirjastuse kunstilise toimetajana ja 1953. – 1967. aastani toimetusejuhatajana, 1967. – 1986. aastani juba kirjastuse Eesti Raamat asedirektori ja peakunstnikuna. Siis suundus ta küll teenitud vanaduspuhkusele, kuid ülimalt vitaalse inimesena ja ääretult produktiivse raamatukujundajana ei pidanud ta pensionärina kaua vastu ja oli peagi tagasi oma armsas kirjastuses. Lõplikult läks ta pensionile alles kaks aastat tagasi, 2006. aastal. 1951. aastast oli ta Eesti Kunstnike Liidu liige. 1975. aastal anti talle Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. 2000/2001 kuulus Rudolf Pangsepp kunstnike liidu esindajana Eesti raamatu aasta asjatundjate komisjoni.

Eesti Raamatu kirjastuse kolleegid mäletavad Rudolf Pangseppa kui täpset ja korrektset ametnikku, kes oli nõudlik nii enda kui teiste vastu, aga ka kui tõelist vana kooli raamatukujundajat, kes oli võib-olla ettevaatlik uuenduste suhtes, kuid kelle peale võis alati kindel olla: ta tundis raamatuarhitektoonikat ning tema raamatumaketid paistsid silma põhjalikkuse ja läbimõelduse poolest. Võib julgelt öelda, et Rudolf Pangsepa käe alt on tulnud peaaegu kõik Eesti Raamatu väljaanded või õigemini nende sisemus, sest kui raamatukaane tarvis võis leida nii mõnegi ajavaimu ja muutustega kaasas käiva kunstniku, siis arhitektoonikat valdas vaid käputäis meistreid. 

Rudolf Pangsepa kujundatud on siiani ilmuvad sarjad nagu „Eesti romaanivara”, „Eesti novellivara”, „Nobeli laureaat”, „Klassikalised lood” (alates 2001. aastast jätkab kirjastus sarja II valiku väljaandmist), „Mirabilia”. Tema ratsionaalse kompositsiooni ja rahuliku kirjaga kujundustest võiks nimetada järgmisi väljaandeid „Välispanoraam” (1970–80ndad), „Alma mater Tartuensis 1632–1982” (1982), Eduard Vilde „Kolmkümmend aastat armastust” (1983, 1984. aastal sai ta selle eest J. Jenseni nimelise preemia), „Rudolf Hurt 1839–1907” (1989, trükigraafikapreemia 1990. aastal) ja Ivar Leimuse „Eesti Vabariigi rahad 1918–1992” (1993).

Kuid Rudolf Pangsepa kolleegid mäletavad teda ka kui sõbralikku kaastöötajat, kes lõi alati kaasa ühisettevõtmistes, olid need siis matkad Paldiskisse või teistesse Eesti kaunitesse paikadesse.

 

Eesti Kunstnike Liit

Kujundusgraafikute Liit

Kirjastus Eesti Raamat

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht