Raamatututvustus

 

Kärt Hellerma

MA ARMASTASIN DAVID COPPERFIELDI

Kati Murutar nimetas käesolevat kirjandusaastat naiskirjanikele kuuluvaks. Tõesti, ka minu arust võiksid need tedred ja kausid endi räpaste mõttekestega oma urgudesse tagasi pugeda, aga kes see oma soojast kohakesest ikka lahti tahab lasta. Kuna fertiilsele Murutarile meeldib üsna suurt osa oma ajast alasti veeta, on ta unustanud oma arvustusest välja mitmed vanemad daamid nagu Mihkelsoni ja Bergi. Aga Hellerma on õnneks sees. Hoolimata Murutarist võiks Hellermad lugeda küll. Tal on siin pealegi mõned täiesti uued lood. Mõtelge rahakühveldamise ning karjääripressimise vahepeal inimsuhetele ka, see tõesti aitab. Toimetanud Linda Uustalu, kujundanud Ly Lestberg, John Donne’i värsid tõlkinud Paul-Eerik Rummo. Tuum, 2007. 160 lk.

 

 

Epp Annus

SINA, MATILDA

Murutar pole sellisest inimesest vist midagi kuulnudki, kuigi Annuse debüütromaan kallutab kindlasti käesoleva kirjandusaasta lõplikult naiste omaks. Ah, õige jah, Murutari arvustuse ajal polnud see raamat veel ilmunud. Nojah, mis siis. Epp Annus on tuntud eelkõige kirjandusloolasena, tema on see viimane instants, mis poob ja laseb. Nüüd siis otsustas hakata subjektist objektiks ja tõesti-tõesti – sellise intertekstuaalse (siin figureerivad Kaunitar ja Koletis) ja keeleliselt nõudliku looga on raske teda ignoreerida. Tahaks küll jätta tähelepanuta, aga mis on alternatiiv – need tedred ja kausid oma arusaamatu lobaga! Siin on vähemalt ääretult ilus esikaas. Toimetanud Katrin Ennus, kujundanud Vivika Kalt.  Tuum, 2007. 160 lk. Küll on täpsed naised, mõlemal 160 lehekülge!

 

 

Igor Kotjuh

TEISES KEELES

Ma astun Keskerakonda, kui vene rahva suur sõber ja kaisu­karu Savisaar on seda lugenud. Näete, kui hea on lubada. Kõik lobisevad sellest integratsioonist. Siis aga tuleb üks vene kutt ja ajab asja kümme korda paremini kui kümme linnavalitsuse põmmpead, kes oskavad ainult kakelda. Mingu parem poodi ja ostku see raamat. Lugegu raamat läbi ja võtku minuga ühendust. Kandku minu kaudu Igor Kotjuhi arvele miljon krooni, garanteerin, et Kotjuh saab pool milli nagu mauhti kätte. Aga ega Kotjuh pole mingi tühipaljas “ai-ma-olen-Eestis-elav-venelane-mu-elu-on-problemaatiline”. Ta hakib ja liidab siin inimsuhteid ja ühiskonda, voolib mõtteid luulest. Tihe ja lihtne, mis muud. Ma vist olen ikka leebem kui Muld, aga mis sa teed, kui kõik kirjutavad nii hästi. Vene keelest tõlkinud Igor Kotjuh ja Aare Pilv. Toimetanud Jaan Malin, koostanud Silver Silliksaar, kujundanud Vivika Kalt. Tuum, 2007. 88 lk.

 

 

Tartu NAK

VÄIKE PORNORAAMAT

Poistel ja tüdrukutel on igatahes lõbus olnud ja kindlasti saab neil ka edaspidi lõbus olema, sest sõna “panema” sisaldab endas meeletul hulgal kasutamata võimalusi. Järgmise editsiooni ootuses võib juba sisemiselt võppuda. Aga ometi peab küsima: kus on Veiko Märka? Miks tema nimi esineb vaid korra ning sissejuhatuses see sootuks puudub? Eesti üks esihumoriste ei pääsenud selle raamatu kaante vahel esile – ma küsin miks? Juba tema nimi annaks teemakohast inspiratsiooni, näiteks Veiko alaealisteporno: “Märka last!” Toimetanud Jaak Urmet, illustreerinud ja kujundanud Aapo Ilves, küljendanud Jan Rahman. Tänapäev, 2007. 88 lk.

 

 

 

 

 

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht