Raamatututvustus

J. R

Elo Viiding SELGE JÄLG

Share this...
Share on Facebook
Facebook

See on nii tuttuhiuus luulekogu, et kuigi olen mõnd teksti varem lugenud, ei julge veel päriselt öelda, aga selge on see, et väga häid tekste siit leiab: on ühiskonnakriitikat, manifesteerivat ulgu ning isiklikke, väikseid ja südamlikke lugusid. Kujundanud Tiina Tammetalu, korrektuuri lugenud Inna Lusti. Tuum, 2005. 84 lk.

 

Tõnu Õnnepalu

ENNE HEINAAEGA JA HILJEM. Luulet ja luuletõlkeid 1983 – 2005.

Luulekogumik sisaldab suuremat jagu sellest, mida Õnnepalu/Tode/Nigov tänini kokku luuletanud, säälhulgas ka muuilma poeetide ümberluulendusi maakeelde. Raamatu lõppu on ahvatleva mündina sattunud peotäis 2005. aasta tekste. Kujundanud Ly Lestberg. Eesti Keele Sihtasutus, 2005. 312 lk.

 

Matti Moguči

MINA – METSIKUIM MEHIKE

Paduklassika põrada alt. Nüüd ilusti raamatus, pikitud vanade fotodega. Kiri on küll väike, aga tekstid seda löövamad. Tartu, 2005. 80 lk.

 

Heino Kaljuste

KESTEV ELU

Koorijuhi ja dirigendi, muusikapedagoogi elulooraamat. Oli ta ju Ellerheina ja Ellerheina Kammerkoori (hilisema Eesti Filharmoonia

Kammerkoori) asutaja, paljude laulikute ja õpikute looja, laulupidude üldjuht, pikaaegne konservatooriumi õppejõud-professor ja relatiivse noodilugemise (JO-LE-MI) rajaja Eestis. Käesolev biograafia esitabki

ülevaate Heino Kaljuste loomingulisest ja eraelust. Lisaks põhjalikud nimekirjad Kaljuste laululoomingu ja lauluseadete kohta ning artiklite loetelu, samuti tema kaasaegsete mälestused. Koostanud Maimo Kalmet. 2005. 308 lk.

 

Milorad Pavić

KASAARI SÕNASTIK

Serbia kirjaniku eksperimenteeriv romaan, ajalooliste sündmuste ning fantaasialennu sulam, ilma ühtse süžeeta, kolme entsüklopeediana üles ehitatud “lugu”. Põhiküsimuseks on probleem, millise usutunnistuse võtsid omaks kasaarid, Kaspia ja Musta mere ääres elanud rändhõimud VII – X sajandil. Tõlkinud Jüri Ojamaa, toimetanud Maiga Varik, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2005. 302 lk.

 

HEIGO JELLE 1986 – 2005

Ilus raamat, väikeste, mitmes keeles saatetekstidega varustatud kataloog Jelle sepistest. Tõlkinud Mati Sirkel, Ulvi Haagensen, fotod Heigo Jelle, kujundanud Pärtel Eelma. OÜ HJ, 2005. 100 lk.

 

TUNA 4/2005

Kaido Jaanson kirjutab veel kord Volta koosolekust, Vello Helk publitseerib taanlasest mõisavalitseja Jens Peder Anderseni mälestusi sellestsamast ajast, 1905. aasta on jutuks ka Martin Lipu mälestustes. Põnev ja asjalik lugemine on aga Hartmut Boockmanni mälestusmärkide käsitlus (tänaseni ju aktuaalne teema): mis asjad need on, millal nad üldse tekkisid ja miks nad pahatihti ebaõnnestuvad? Peatoimetaja Ott Raun.

 

kunst.ee  4/2005

Eriteemaks seekord noor Eesti kunst, lähemalt tuleb juttu grafitist. Lisaks Evald Okas modelli nägemuses, intervjuu Antonio Claudio Carvalhoga, setu kunst, digitaalne maal, graafilise disaini lisa. Kaasas uuema eesti kunsti CD-ROM. Peatoimetaja Heie Treier.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht