KEELEUUDISED

Keele Infoleht

Eesti-vene õpilase ÕS Helle Leemets, Tiina Leemets, Eesti-vene õpilase ÕS. Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011. 960 lk, u 23 000 märksõna.          2004. aastal ilmus Eesti Keele Instituudi ja EKSA väljaandena „Õpilase ÕS” (koostanud Tiiu Erelt ja Tiina Leemets). Mõne aasta eest sündis idee kohandada see kerge põhikoolisõnastik ka venekeelsete õpilaste tarbeks. Äsja ilmunud „Eesti-vene õpilase ÕS”  sai siiski mahukam ja keerukama ülesehitusega ning võiks olla jõukohane põhikooli vanemates klassides, gümnaasiumis ja miks mitte ka vanemas eas eesti keele õppijale. Märksõnastik on üle võetud „Õpilase ÕSist”, ent seda on kohandatud ja ajakohastatud. Lisatud on rohkesti ühendverbe, mil on vene keeles omaette vaste, samuti uusi igapäevasõnu (suitsuandur, tõsielusari, mälupulk jms). Välja jäi hulk haruldasemaid  sõnu, mida eesti laps võib kohata kirjandusklassikas, kuid millega eesti keele kui võõrkeele õppija alguses tõenäoliselt kokku ei puutu. Sõnastikuosast leiab ka valiku tuntumaid kohanimesid ja lühendeid. Senistes eesti-vene õppesõnastikes on märksõnade grammatiline info olnud üsna napp. Selles ÕSis on muutevorme rohkesti ja need on lühendamata välja kirjutatud, tüübinumbreid ega tüüpsõnu ei ole. Sõnastik  annab ka hääldusinfot: palatalisatsioon, välde ja rõhk on märgitud samamoodi nagu „Õpilase ÕSis” ja suures õigekeelsussõnaraamatus. Ehk on sellega harjunud õpilasel lihtsam kunagi ka ükskeelset ÕSi kasutada.   

Sõnastikule on lisatud vene-eesti register ning igale keeleõppijale ja -õpetajale tarvilik Tiiu Erelti „Eesti ortograafia” lühendatud venekeelne tõlge, kust saab vaadata peamisi õigekirjareegleid.   

Kas lühend ÕS pealkirjas viitab normatiivsusele? Suure ÕSi soovitusvõtteid selles sõnaraamatus ei leia. Siin ei ole sõnu, mida keelekorralduses heaks ei peeta, ega ka neid, mis ei ole tegelikus keeletarvituses levinud. „Eesti-vene õpilase ÕS” sisaldab kirjakeele sõnavara, esitab kirjakeele normile vastava ortograafia ja sõnamuutmise, sedavõrd  võib teda küll soovitavaks pidada. 

Tiina Leemets     

*

Eesti Instituut täiendab venekeelset inforuumi     

Viimase poole aasta jooksul on Eesti Instituudi kahele mahukale veebiprojektile lisandunud venekeelne komponent: seni eesti- ja ingliskeelsed veebientsüklopeedia  Estonica (http://www.estonica.org) ning Eesti kultuurisündmuste kalender kultuur.info (http://kultuur.info) on mõlemad saanud lisa venekeelse osa näol. Pidevalt värskeneva infoga kultuurikalendrist Kultuur.info leiab teavet enam kui tuhande läheneva kultuurisündmuse kohta. Mullune küsitlus venekeelsete veebikasutajate harjumuste ja vajaduste kohta Eesti kultuuriinfo otsingul tõi selgelt esile info sisulise ebaühtluse  ja lünklikkuse. Kultuur.info venekeelne kalender pakub nüüd avaramaid võimalusi kultuuriteabe hankimisel: kalender sisaldab enamuse eesti kultuuri tähtsündmustest ning festivalidest üle Eesti, samuti leiab sealt programmi „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011”.       

Veebientsüklopeedia Estonica toimib eestija ingliskeelsena aastast 2000. Selle aja jooksul on loodud ülevaatlik tekstikogu Eesti ühiskonnast, kultuurist, ajaloost, loodusest, haridusest, teadusest, riiklikust korraldusest ja majandusest ning nende valdkondade vahelistest seostest. Eelmisest aastast on see kättesaadav ka vene keeles – ikka ja jälle  eesmärgiga, et usaldusväärne info Eesti kohta leviks ka vastuolulises venekeelses inforuumis. Umbes 800-leheküljelise raamatu mahule vastava teabekogu on koostanud oma ala asjatundjad. Laura-Maria Freiberg     

 Eesti Instituut on ühiskondlikel alustel tegutsev institutsioon, mille sihiks on tutvustada Eesti riiki ja kultuuri ning  korraldada eesti keele ja kultuuri õpet välismaal. Kultuur.info ja Estonica venekeelsete versioonide loomist on toetanud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.     

 *

Eesti keelehariduspoliitika iseloomustus       

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Nõukogu (EN) keelepoliitika talituse 11 aastat kestnud koostöö tulemusena valmib lähiajal Eesti keelehariduspoliitika iseloomustus ehk keeleprofiil (ing Language Education Policy Profile). Peale Eesti on keelehariduspoliitika  ülevaate juba koostanud või seda tegemas 15 Euroopa riiki, piirkonda või linna. Eesmärgiks on hinnata ENi keeleekspertide abiga keelehariduse olukorda ning seada suuniseid tulevikuks. ENi keelepoliitika talituse kodulehelt leiab põhjalikuma selgituse keeleprofiili koostamise põhimõtete kohta ning valminud iseloomustused: http://www.coe.int/t/dg4/linguistic/, LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILES.     

Keeleprofiili koostamine jagunes kolme etappi. Esiteks Eesti aruande koostamine. 2008. aastal valminud aruandes tutvustatakse Eesti  elanikkonda, ühiskonnas kasutusel keeli ja nende staatust, keelte õpetamise-õppimise üldist tausta haridussüsteemis, Eesti osalemist Euroopa keelevaldkonda puudutavates projektides ja/või programmides jne, samuti Eesti keelehariduspoliitika sõlmpunkte. Aruande koostas HTMi juurde moodustatud töörühm, see on huvilisele kättesaadav nii eesti kui ka inglise keeles HTMi kodulehel (http:// www.hm.ee/index.php?044904, 2008).  Teiseks tutvus ENi keelepoliitika talituse moodustatud keeleekspertide töörühm Eesti aruandega, külastas kahel korral Eestit ning osales eri sihtrühmade ümarlauaarutelul. Eesti aruande ja külaskäikude põhjal koostasid ENi eksperdidki aruande. 

Kolmandaks koostas ENi ekspertide  rühm koostöös HTMi keeleosakonna juurde moodustatud töörühmaga Eesti keelehariduspoliitika iseloomustuse. Toetuti ENi ekspertide aruandele ja arvestati ümarlauavestluste tulemusi. Keeleprofiili lõpliku versiooni väljatöötamiseks korraldati mitmeid poolte nõupidamisi. Eesti keelehariduspoliitika iseloomustuse ingliskeelne versioon on valminud ning väljas ENi kodulehel www.coe.int/t/dg4/linguistic/Profils1_EN.asp#TopOfPage, eestikeelne versioon on veel toimetamisel. Lähiajal tehakse see avalikkusele HTMi kodulehel kättesaadavaks. Keeleprofiili tutvustamiseks korraldab HTMi keeleosakond eeloleval kevadel Eesti Keele Instituudis seminari.       

Tõnu Tender 

*

Eesti keel algajatele Internetis Tartu ülikooli eesti keele (võõrkeelena) õppetoolis hakati arvutit nii keele- kui ka loengukursuste läbiviimiseks rakendama juba 2000. aastate alguses.  2009.-2010. aastal välja töötatud (Maarika Teral, Sirje Rammo) e-kursused „Eesti keele kursus algtasemele” ja „Eesti keele algkursus videomaterjalide põhjal” on mõeldud algtasemel (A1.1-A.1.2) eesti keele õppijaile. Uued kursused on loodud Moodle’i keskkonnas. Kursused on suunatud nii Eestist kui ka välismaalt pärit eesti keele õppijatele. 

Eesti keele algtaseme kursusel saab õppida eesti keelt autentsete õppematerjalide alusel. Need aitavad arendada osaoskusi nagu kuulamist, lugemist, kirjutamist ning tutvustavad eesti keele grammatilist ülesehitust. 

Kursus on jaotatud 10 õppetükiks, kus käsitletud eri eluvaldkondi. Moodle’i keskkond pakub nii õpetajatele kui ka õppijatele palju võimalusi: õppijatele antakse tagasisidet tehtud  töö kohta nii Moodle’i vahendusel (foorumite ja õppijatele saadetavate sõnumite kaudu) kui ka e-kirjades. 

Kursus algas oktoobris ja praegu omandavad õppijad neljanda õppetüki materjale. Kursusele registreeris ennast 12 õpilast, kes on pärit Portugalist, Belgiast, Austraaliast, USAst,  Luksemburgist ja Hiinast. Kõigil õppijatel on kõrgharidus ning nad on õppinud varem vähemalt üht võõrkeelt (enamik kahte-kolme võõrkeelt). Õpitakse eelkõige perekondlikel ja tööalastel põhjustel, samuti üldisest huvist Eesti vastu. Mõned õppijad on ka varem keeleõppes Internetti kasutanud. Paljude õppijate kinnitusel on Internet neile praegu ainuke võimalus eesti keele süsteemseks õppimiseks, kuigi mitmele õppijale pakub keelelist tuge ja  suhtluskeskkonda eestlasest elukaaslane või sõber. Eriti raske on neil õppijail, kelle ainsateks suhtluspartneriteks on õpetajad. Interneti-põhise keeleõppe põhipuuduseks ongi ju suhtluskeskkonna puudumine. Seda on püütud selle kursuse raames korvata suhtlusega Skype’i videokõnede kaudu. Algselt oli plaanis 4 korda aastas auditoorselt kohtuda, aga peagi sai selgeks, et õppijad vajavad suuremat õpetajatuge, ja nii saigi otsustatud  tihedama veebisuhtluse kasuks. On selge, et individuaalne õpe nõuab õpetajatelt lisatööd ja entusiasmi.       

Kevadsemestril alustame ka eesti keele algkursusega videomaterjalide põhjal. Kursus erineb metoodiliselt mõneti tavapärasest keeleõppekursusest: õppetükkides on kesksel kohal videolõigud. Videolõigu põhjal on loodud harjutused, et arendada kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust.   

Kursusele on registreeritud 8 õppijat, nende  hulgas on 2 bulgaarlast, belglane, jaapanlane, portugallane, ameeriklane ja 2 Saksa päritolu õppijat. Õppijate sõnul ajendasid neid eesti keelt õppima perekondlikud või tööalased põhjused. Paljudele kursuslaste on see esimene Interneti-õppe kogemus. 

Maarika Teral   

*   

TÜ avatud ülikooli keskus pakub algajatele võimalust õppida eesti keelt Interneti teel. Kursuste kirjeldused ja registreerimine: Eesti keele algkursus videomaterjalide põhjal (e-õpe), Esta Pilt, tel + 372 737 5560, www.tk.ut.ee.     

* 

Emakeelepäev välismaal     

Maailmas räägib eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 1 070 000 inimest, neist väljaspool Eestit umbes 130 000, suurimad eestikeelsed kogukonnad leiab naabermaadelt Soomest, Rootsist ja Venemaalt.     

Emakeelepäeva tähistatakse ka Helsingis, Stockholmis, Göteborgis ja Petseris, kus korraldatakse kohalike eestlaste ja Eesti  Instituudi koostöös üritusi täiskasvanutele ja lastele.   

Seekordne suurim emakeelepäeva ettevõtmine toimus Rootsis 11. – 13. märtsini. Göteborgi Eesti Kodus pidas  ettekande Tartu ülikooli teadur Kristiina Praakli, kes rääkis teemal „Emakeel ja kultuur uues kontaktsituatsioonis”. Loengud ja arutelud jätkusid laupäeval Stockholmi Eesti Majas konverentsil „Kultuuridevahelised erinevused ja mitmekeelsus peres”. Huvilised said osaleda ka kahes maailmaeestlust ja mitmekeelsust käsitlevas vestlusringis, lapsed mängu- ja filmitoas. Avati fotonäitus „Eesti kodulood”, raamatuid müüsid  Eesti kirjastused. Eesti Maja lasteringis toimus pühapäeval 5–10aastaste lastele keeleõpe mängude ja mänguasjade kaudu. Muusikalist vaheldust pakkus ansambel Zetod. Emakeelepäev Rootsis sai teoks Rootsi Eestlaste Liidu, Tartu ja Uppsala ülikooli, Eesti noorteklubi Estetic ja Eesti Instituudi Rootsi esinduse toel. 

Helsingis tähistati emakeelepäeva teisipäeval, 15. märtsil. Päev algas Latokartano põhikoolis, kus õpib üle 150 eesti keelt emakeelena kõnelevat last. Keelepäeva puhul korraldati neile lugemistund ning  õpetajatele tutvustati Eesti Lugemisühingu „Lugemispesa” projekti.       

Helsingi Eesti Majas sai teoks  haridustöötajatele ja lastevanematele suunatud seminar, kus puudutati eesti keele hoidmise ja õpetamise strateegiat eri tasemetel. Ka Helsingis oli avatud laste muinasjutu-võlutuba. Keelepäeva Helsingis korraldasid Emakeele Selts, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Soome Suursaatkond, Eestikeelse Hariduse Selts, Soome Eesti Seltside Liit, Tuglase Selts ja Eesti Instituudi Soome esindus. 17. märtsil peeti juba 11.  korda emakeelepäeva Petseri keelegümnaasiumis. Ettekanded tegid noored ise ning eesti keele õpetaja Vally Tamm rääkis kirjanik Eduard Vildest. Tiia Allas külalisena Võru Instituudist kõneles väikese keele hoidmisest.