ELFRIEDE-ELEONORE TOOL-MARRAN 21. III 1913 ? 11. VI 2005

Tartus ülikooli teenijate perekonnas sündinud Elfriede Tool-Marrani (aastani 1961 Tool) isikuga lahkus meie seast viimaseid professor Sten Karlingi koolkonna erudeerituid kunstiajaloolasi. Ta kuulus sellesse hiilgavasse kunstiajaloolaste põlvkonda, kes jättis sügava jälje meie kunstiajalukku. Saanud alg- ja keskhariduse Tartus F. Raudsepa eraalgkoolis ja I algkoolis ning lõpetanud 1932. a Tartu ühiskommertsgümnaasiumi, õppis ta aastatel 1932 ? 36 ja 1939 ? 41 Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1946. aastal. Tema teenistuskäik on kirju ja keeruline: Eesti Rahva Muuseum, Tallinna kunstimuuseum, ajalooinstituudi kunstiajaloosektor, Tallinna arhitektuurimälestiste majavalitsus, Tallinna Linnamuuseum, ORKA (nõukogude aja Riigiarhiiv) ning ka Kultuuriministeeriumi muuseumide ja kultuurimälestiste inspektsioon...

Tegelemine keskaja arhitektuuriga tipnes monograafiaga ?Tallinna dominiiklaste klooster?(Tallinn 1971). Kloostritööde perioodil (1954 ? 1955) on ta koostanud ka rida muinsuskaitse arhiivis säilitatavaid käsikirjalisi töid, mis vaatlevad kloostris läbiviidud kaevamisi jm töid. 1956. aastast on ta aktiivselt tegelenud kodu-uurimisega ning oli 1963 ? 1994 Tallinna Linnamuuseumi  kodu-uurimisringi juhatuses selle sekretärina ja liikmena.

Elfriede Tool-Marran oli erudeeritud, sõbralik ja abivalmis inimene, kelle kaudu Eesti sõjaeelne kõrge kultuur ja vaimsus kandus okupatsioonijärgsesse Eesti Vabariiki.

Eesti Kunstnike Liit

Eesti arhitektuurirestauraatorid