Avalik pöördumine Pärnu linna juhtide poole

 

Eesti filmirahvas jälgib rahutusega meedia vahendusel avalikkuseni  jõudnud uudist Pärnu uue kunsti muuseumi hoone võimalikust müügist.  Tahame omalt poolt avalikkusele teada anda filmitegijate murest. Pärnu Chaplini kultuurikeskus pole mitte ainult  kõigile kujutava kunsti nautijatele armas rahvusvaheliselt tuntud näitusepaik. Seda  maja tuntakse sama hästi Pärnu rahvusvahelise ja visuaalse antropoloogia festivali keskusena. Väga paljudele tõsielufilmiloojatele kogu maailmas ei ole Pärnu filmifestival üksnes Pärnu linna visiitkaart, ka Eestit tuntakse esmajoones just  tänu sellele.

Pärnu filmifestivalide traditsiooni algatasid Mark Soosaar ja Lennart Meri Pärnus 1987. aastal. Aastal 2006 toimub Pärnu  filmifestival juba kahekümnendat korda. See on  Eesti filmifestivalidest vanim ja saanud Eesti kui ka rahvusvahelise kultuuripildi kustutamatuks osaks.

Pärnu uue kunsti muuseumi ehk Chaplini keskuse  filmiraamatukogu on pidevalt täienenud, seal asub Eesti parim  dokumentaalfilmide videoteek. Keskus pakub peavarju ning kohtumispaika  külalistele filmifestivali ajal ja kultuuriarmastajatele aasta ringi. Festivali keskus on festivali süda, selle siirdamine uude tundmatusse kohta ei jäta mõjutamata rahvusvaheliselt tunnustatud filmifestivali käekäiku.

Pärnu filmifestival  peab kindlasti jätkuma ning uue kunsti muuseum edasi arenema. Me ei saa nõustuda olukorraga, kus ühe Eesti linna lühiajalised majandusraskused ja kinnisvaraarendajate pelgalt kasumist lähtuvad huvid seavad ohtu aastatega rajatud kultuuritraditsiooni. Kultuuris on uute algatuste kõrval sama tähtis järjekestvus ja mälu.

Tahaksime uskuda, et Pärnu linna juhid teevad Pärnu kultuurielu strateegilisel planeerimisel õiged otsused.

Eesti Filmiajakirjanike Ühing, Jaan Ruus

Eesti Filmi Sihtasutus, Jaak Lõhmus

Eesti Kinoliit, Peeter Brambat

Matsalu loodusfilmide festival, Tiit Mesila

Tallinna Pimedate Ööde filmifestival, Tiina Lokk

Tartu Maailmafilmi festival, Pille Runnel

Tallinn, 6. veebruar 2006

Linnavõimude soov sulgeda üks edukalt tegutsev kultuurikeskus hoone müügist saadava kasu nimel on rahvusvahelisel tasemel pretsedenditu ja Euroopa kultuuriruumis mõeldamatu. See kuulub asjade hulka, mida tsiviliseeritud maailmas lihtsalt ei tehta. Tänane maailm on selliste asjade suhtes eriti tundlik. On šokeeriv, et sellist sammu valmistub astuma just Pärnu, linn, kes taotles alles hiljaaegu Euroopa kultuuripealinna nimetust. Niiviisi ollakse tegelikult asunud taotlema Euroopa paarialinna staatust.

Pärnu poliitikud peaksid hoolega kaaluma, enne kui hakkavad sellise traditsiooni teerajajaks Euroopas. Nad peaksid ka mõtlema sellele, milline mõju võib seesugusel rahvusvahelisel kuulsusel olla nende endi poliitilisele karjäärile.

Enn Põldroos

Väljavõte kirjast Pärnu linnapeale