Sõnaveeb – EKI uus sõnastikuportaal

Kui otsida Sõnaveebist sõna või väljendit, saab nüüd vastuseks kogu info, mis EKI kogudes selle kohta pakkuda on – kasutajani jõuab teave sõnade, mitte sõnastike kohta.

MARGIT LANGEMETS

Eesti keele aasta on eesti keele sõpradele ja kõigile keelehuvilistele kinkinud juba mitu uut sõnaraamatut. Eile tutvustati avalikkusele aga Eesti Keele Instituudi ja tema arenduspartneri TripleDevi koostöös valminud instituudi uut sõnastikuportaali Sõnaveeb. Selle kaudu leiab kasutaja veel kaks uhiuut sõnaraamatut ehk „Eesti keele sõnaraamatu 2019“ ja „Eesti keele naabersõnad 2019“ ning uuendatud „Eesti-vene sõnaraamatu“ (1997–2009), kuhu on lisatud umbes 10 000 uut sõna koos vene tõlkevastetega.

On ime, et kogu see kullavara on veebis kõigile tasuta kasutada. Eesti inimestele tundub see ilmselt juba endastmõistetav, suisa nagu inimõigus. Ometi pole see igal pool maailmas nii. Tegu on ainulaadse hüvega ning eesti keele aastal on seda igati paslik meelde tuletada.

Kogu keeleinfo ühes kohas. Aastalõpu ÕSi vestlusringis1 nendib Keele Infolehe toimetaja Aili Künstler, et talle on keeleüritustel jäänud mulje, et keele­infot ja -abi on tohutult, aga inimesed ei leia seda üles, ning küsib, kas EKI uue sõnastikuportaaliga olukord muutub. Jah, nüüd võib seda loota küll. Kui seni on keelehuviline pidanud ära õppima, kuidas navigeerida EKI kodulehel, kus üksi eesti sõnaraamatuid on 15, siis uue portaali juhtmõte on lihtsamast lihtsam: inimene küsib sõna või väljendit ning saab vastuseks kogu info, mis EKI kogudes talle selle kohta pakkuda on. Meie soov on tuua inimesteni teave sõnade, mitte sõnastike kohta.

Näiteks sõna kahetiselt puhul tuleb vaadata praegu tingimata ametniku soovitussõnastikku ja vibroskoobi kirjelduse pakub ainult võõrsõnade leksikon. On hulk sõnu, mille leiab üksnes n-ö vanast seletavast sõnaraamatust, näiteks toakong või ilukirjanduslik haruldus kuiskama. Tõsi, kes on harjunud kasutama EKI e-keelenõu,2 leiab sellised sõnad hõlpsamini, samuti ühe päringuga kätte. Kui aga sedakaudu otsida sõna, mis on sisse võetud paljudesse sõnaraamatutesse, nagu näiteks maja või inimene, peab leppima väga rikkaliku, et mitte ütelda liiase infoga.

Hoopis keerulisem on hakkama saada oskussõnadega, kui need ei ole jõudnud mitmekeelsesse terminibaasi Esterm. Kui ei tea ette, et madulimusk kuulub ihtüoloogia valdkonda või et alusmetsa tuleb otsida mesindusleksikonist, siis pole lootustki nendeni jõuda. Termeki süsteemis on ligi 50 oskus­sõnastikku.3

Sõnaveebis peaksid kõik sõnad kokku saama. Oskussõnade jaoks on esialgu plaanitud samalaadne Terminiveeb, aga pole võimatu, et lähema paari aasta sees õnnestub meil ühisotsingusse lülitada mõlemad, nii üldkeele kui ka oskussõnad.

Sõnaveebis on mitmeid uudsusi, sealhulgas see, et kõik näitelaused esitab Eesti Keele Instituudis loodud süntesaator – seesama, kes loeb ette leheuudised Postimehes ja Ekspressis.

Sõnaveeb nutitelefonis. Euroopa sõnaraamatute verivärske uuringu andmetel4 ilmub kõigist sõnastikest tänapäeval trükituna vaid viiendik. 80% sõnaraamatutest ilmub veebis, kusjuures üle poole ainult veebis, teised nii veebis kui ka paberil. On ilmne, et korraga veebis ja paberil sõnastik on üldjuhul veebisõnastikule üleminekut mahendav eelaste. Nii on juba veebi üle kolinud mitmed tuntud Euroopa kirjastused. Harv pole juhus, kui seni paberil ilmunud sõnaraamat kolib poole pealt veebi, nagu näiteks Soome murrete sõna­raamat. Raamatusõbrad ei kao mõistagi kunagi, aga siinkohal võib igaüks endalt küsida, millal ta viimati riiulilt võetud sõnastikku lappas, ma mõtlen sellist sõnastikku, mis on veebis olemas. Meil näiteks ÕSi või kuueköitelist seletavat sõnaraamatut.

Veebivõimaluste kõrval on aga lausa murranguline asjaolu, et Sõnaveeb on Eesti esimene sõnastikuportaal, mille kasutajaliides sobib ka nutitelefonile, keeleinfo on n-ö igamehe taskus. Igaüks saab Sõnaveebi endale ikoonina salvestada. Tõsi, telefoni laaditavat äppi veel ei ole, nii et tuleb olla levis. Sõnaveebis saab kasutaja valida, kas ta eelistab näha põhjalikumalt (detailne) või lihtsamalt ja lühemalt esitatud infot (lihtne). Kui lihtsas valikus küsitud sõna puudub, suunatakse kasutaja detailse teabe juurde.

Sõnaveebis on uudsusi veel: kõik näitelaused esitab meie instituudis loodud süntesaator – seesama, kes loeb ette leheuudised Postimehes ja Ekspressis. Kuulata saab muutevormide hääldust (need on sisse lugenud inimesed), samuti tsitaatsõnade hääldust (need esitavad eesti emakeelega inimesed, kes valdavad vastavat võõrkeelt väga hästi). Samuti saab otsisõna häälega dikteerida.

Eesti keele sõnaraamat 2019. Sõnaveebi portaali selgrooks on täiesti uus, mahuka tekstikorpuse põhjal kümne aastaga koostatud sõnaraamat. Kuna uuringutest on juba ammu teada, et sõnastikust otsitakse eeskätt tähendusi ja definitsioone, ongi Sõnaveebis esile tõstetud just tähendused. Vana seletavaga võrreldes on uues umbes 17 000 uut sõna ja 1300 uut tähendust. Uute sõnade hulgas on uudiskeelendeid ehk neologisme (u 5000), s.t sõnu ja ühendeid, mis on kasutusse tulnud viimasel paarikümnel aastal ning mida tajutakse uuena. Need tähistavad hiljaaegu meie ellu astunud nähtusi, asju, omadusi või tegemisi, näiteks erisoodustusmaks, euroskeptitsism, makroanalüütik, veebimajutus, hapu laen, maitsesool, kelguhoki, üliteadvus. Rohkesti on ka kõnekeelseid või normatiivses keelekasutuses taunitud sõnu, mis esinevad tänapäeva eesti keeles, ent mida pole seletavas üldkeele sõnaraamatus seni fikseeritud, näiteks eputrilla, tatsipau, peika, pruta, sitsiprintsess.

Uus on, et esitatud on ka umbes 20 000 sõna päritoluinfo, mille on koostanud etümoloog Udo Uibo. Sõna juures on märge, kas see on põlissõna (mesi, muna, tooma), laensõna (luud, nipsakas), kõlasõna (haukuma, plätu), tõlkelaen (korvpall, mõttepaus, nais­õiguslane, punase niidina läbima), kirja­keele sõna (abielluma, otsekorraldus), tehissõna (selve – autor Helve Pärt, 1972; küülik – autor Manivalde Lubi, 1932) või on aluseks olnud nimi või tootenimi (jorss, müsli).

Eesti keele naabersõnad 2019. Naaber­sõnade sõnastikku pole eesti keeles siiamaani olnud. Seal on 10 000 sõna koos oma naabritega ehk sõnad, mis esinevad keeles sageli koos. Eelkõige on neist abi keeleõppijal, et väljendada end loomulikumalt, emakeelse kõnelejaga sarnasemalt. Siit näeme, et eesti keeles öeldakse kange kohv ja lahja kohv, mitte tugev kohv või nõrk kohv (teatavasti on inglise keeles just strong coffee ja weak coffee).

Uued sõnad eesti-vene sõna­raamatus. Neid on siin umbes 10 000 ja need on üle võetud uuest eesti keele sõnaraamatust. Eriti huvitavad on eestivene-keelsed vasted ehk sõnad, mida Venemaa vene keeles ei kasutata, osalt põhjusel, et Venemaal neid nähtusi ei olegi. Vene keele tarvis on Sõnaveebis vaja valida suund „eesti keel <–> vene keel“. Eestivene tähisega on näiteks erametsaomanik – собственник леса, oravapartei – Партия белок või белки, soovolinik – уполномоченный по гендерному равноправию.

Aga kus on õigekeelsussõnaraamat? Ta tuleb, ta tuleb! Sõnaveeb ei saa kunagi päris valmis, sest lisame sinna pidevalt uut infot. Sel aastal võtame ette ÕSi ja ametnikusõnastiku soovitused. „ÕS 2018“ esitlusel eelmise aasta novembris kõlas saalist arvamus, et näiteid võiks ÕSis rohkem olla. Kui ÕS jõuab Sõnaveebi, siis just nii ongi: ka ÕSi kasutajale kuvatakse kõik näited, mis on olemas teistes EKI sõnastikes. Ja vastupidi: sellele, kes uurib parajasti, mida sõna tähendab, kuvatakse ühtlasi ÕSi hea keele nõuanne.

EKI ootab tagasisidet. Kutsume kõiki uut portaali kasutama ja ootame uusi sõnu ning väärtuslikke nõuandeid, et soovide ja vajadustega paremini arvestada. Kasutaja soovid toob meieni roheline tagasiside nupp. Sõnaveebi aadress on sõnaveeb.ee.

Margit Langemets on Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja.

 

1 Aili Künstler, EKI suured teod – „ÕS 100“. – Keele Infoleht 14. XII 2018. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/eki-suured-teod-os-100/

2 http://kn.eki.ee/

3 https://term.eki.ee/termbases/index/

4 https://elex.is/wp-content/uploads/2019/02/ELEXIS_D1_1_Lexicographic_Practices_in_Europe_A_Survey_of_User_Needs.pdf

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht