Ühe teatrisaali ehitamata jätmise lugu
Viimase 25 aasta jooksul on sellel lõpmatul ehitusel oma kätt saanud proovida kümned projekteerijad, sajad ehitusorganisatsioonid ning tõenäoliselt tuhanded ehitajad.Täna on Tallinna Linnateatri 43. sünnipäev. Õhtul kogunevad Laia tänava väärikasse teatrimajja paljud sõbrad ja kolleegid. Pidu peetakse ikka sealsamas, kus 1965. aastal alustati. Ka minul on olnud suur au anda pisuke panus selle teatri pingutustesse. Mulle antud aeg on olnud ootamatult pikk, tänaseks juba 24 aastat, neist viimased 16 direktorina. Annan endale aru, et mulle usaldatud aeg ja võimalus hakkavad läbi saama. Seepärast pean oma kohuseks, õigluse ja teatriajaloo jäädvustamise huvides, anda lühike ülevaade selle teatri lõputust uue suure saali ehituse loost. Loost, milles on tegevad olnud seitse teatri direktorit, viis peanäitejuhti, kümned asedirektorid ja ehitusjuhid ning sajad mitmetel ametipostidel töötanud teatritöötajad, rääkimata sinna paigutatud rahast ja energiast.
Niisiis:
MIS ON TEHTU D?
13. VII 1965 EN SV kultuuriministri käskkirjaga nr 203 asutati 1. augustist 1965 EN SV Riiklik Noorsooteater.
13. II 1966 Noorsooteatri ametlik avamine Tallinnas J. Tombi nimelises kultuuripalees etendusega „Otsustage meie üle, inimesed”. Just seda päeva otsustas teater pidada oma ametlikuks sünnipäevaks.
1969 Otsustati, et Noorsooteatri maja hakatakse ehitama IX kvartalisse Laiale tänavale.
1970 Alustati Lai 23 hoone rekonstrueerimist. 28. XI 1975 Lõpetati Lai 23 hoone renoveerimine ja avati pidulikult Noorsooteatri väike saal lavastusega „Aasal õitseb mahlakann”.
26. II 1983 Pärast jätkunud renoveerimistöid avati Lai 23 keldris teatri kaminasaal.
4. VII 1983 Tallinna Täitevkomitees võeti vastu otsus rajada Noorsooteatri suur saal vanalinna IX kvartali lõunaossa.
20. VII 1985 EN SV Ministrite Nõukogu esimese asetäitja Indrek Toome eesistumisel läbi viidud nõupidamisel otsustati regenereerida vanalinna IX kvartal polüfunktsionaalseks Interklubiks. Interklubi tähendas rahvaste sõpruse klubi, mille egiidi all oli tol ajal lihtsam teatrile Moskvast ehitusluba ja raha taotleda.
1985–1989 Viidi läbi arheoloogilised kaevamised tulevasel ehitusplatsil ja hoonete keldrites, kõik vajalikud vanade hoonete lammutustööd, toimivate kommunikatsioonide ümbertõstmised ja ehitusplatsi ettevalmistustööd.
1987 Valmis Kultuurimälestiste Projekteerimise Instituudi arhitekti Kalle Rõõmuse eskiisprojekt. Projektis olid ette nähtud 500 kohaga põhisaal, pööningusaal, stuudiosaal ja mitu proovisaali. Eelarveliseks maksumuseks hinnati 9,95 miljonit ülekande(kuld)rubla. Algas avalik arutelu – poolt ja vastu – ajakirjanduses ja muinsuskaitsjate hulgas.
9. II 1987 Pärast pikki ja kirglikke vaidlusi otsustas Eesti NSV Ministrite Nõukogu, et EN SV Riikliku Noorsooteatri Tallinna vanalinna IX kvartalisse püstitamise otsus on põhjendatud.
13. II 1989 Moskvas sõlmiti leping Poola firma Budimex ja Sojuzvnešstroi vahel leping Interklubi ehitamiseks Tallinna vanalinna IX kvartalisse.
15. V 1989 Sõlmiti leping firmaga Budimex uue trafoalajaama ehituseks ja säilitatavate hoonete vundamentide ja tugiseinte kindlustamiseks.
8. VI 1990 Pandi pidulikult nurgakivi tollase linnapea Hardo Aasmäe, kultuuriministri Lepo Sumera ja teiste tähtsate isikute osavõtul. Tulevase ehitise õnnistas sisse Nõmme koguduse õpetaja magister Voldemar Ilja. Uue teatri avamine oli planeeritud 1992. aastasse ning esimene etendus pidi antama aastal 1994.
20. VII 1991 Eesti iseseisvuse taastamine.
5. X 1991 Moskvast tuli väliskaubanduse ministri asetäitja A. I. Katšalovi allkirjaga kiri, kus öeldi, et nendepoolne rahastamine lõpeb ja ehituse peate kinni maksma omast taskust. Sama aasta lõpus katkestas Budimex ehitustööd.
1991–1994 Eesti riigi rahaga jätkati vastavalt võimalustele ajalooliste hoonete renoveerimist Kalle Rõõmuse projekti järgi. Ehitajateks olid AS Virutare, Eritööd Valitsus, AS Restor ja AS Teaspon.
27. II 1994 Kirjutatakse alla Noorsooteatri põhivarade Tallinna linnale üleandmise akt.
11. XI 1994 Eesti Noorsooteatrist sai Tallinna Linnateater. 1. VI 1995 Teatri initsiatiivil valmis ajutine suvelava tulevase suure lava augus – Lavaauk, kus esietendus „Kolm musketäri”.
1995–1997 Jätkusid hoonete renoveerimistööd vastavalt Kalle Rõõmuse projektile, nüüd juba Tallinna linna rahastamisel. Ehitajateks olid AS Remet, AS Restor, AS Facio Ehitus ja AS Kulor. Arheoloogilisi uuringuid teostas AS Agu.
23. VII 1997 Kirjutati alla leping teatri direktori R. Põldmaa, AS Estconde E peadirektori R. Tallermo ja Linnaehituse ME direktori V. Issakovi poolt suuremahuliste remondiööde tegemiseks Lai 19/21 ja Aida 2 hoonetes ning osaliselt Lai 23 keldriruumides. Projekteerija Kalle Rõõmus, sisekujundus – A. & K. Vaikla Disainibüroo.
VII 1997–XI 1997 Poolenisti valmis ehitatud keldrisse, millest pidi omal ajal saama tulevase suure saali lavaalune ruum, rajati Põrgulava. Ehitaja AS Estconde.
26. II 1999 Avati pidulikult Lai 19/21 ja Aida 2 hooned.
18. XII 1999 Esimene etendus Taevalaval – „Hamlet”. IX 2003 Kuna 1987. aastal valminud projekt ei olnud enam muinsuskaitseliselt ja ehitusmahtudelt sobiv, kuulutas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Tallinna Linnateatriga 2003. aastal välja uue arhitektuurse ideekavandi võistluse, mille eesmärgiks oli leida lahendus 400 kohaga teatrisaali ehitamiseks Linnateatri siseõue ja viia lõpule omal ajal pooleli jäänud IX kvartali kompleksne taastamine.
17. XII 2003 Linnateatri suure saali ehituse ideekonkursi võitjaks kuulutati arhitektuuristuudio Siim ja Kreis võistlustöö „Veepealne osa”.
15. I 2004 Riik andis Tallinna linna kasutusse ajaloolise kinnistu Lai 25 tingimusel, et see renoveeritakse ja antakse Linnateatri kasutusse.
19. V 2003–5. XI 2004 Remonditi teatri väikest saali, mis sai ka uuendatud tehnilised seadmed. Väikese saali kohal avati väljaehitatud pööningukorrus koos läbimurdega Vaatesaali (Lai 21). Ehitati välja ka kaasaegne ventilatsioonisüsteem. Remonditööd teostas Facio Ehituse AS.
29. II 2006 Kultuuriminister Raivo Palmaru kinnitas Tallinna 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna kandidaadiks. Vastavasisuline taotlus esitati Euroopa Komisjonile läbivaatamiseks ning Euroopa Liidu Nõukogule lõpliku otsuse tegemiseks.
20. IV 2006 Tallinna linnavalitsus, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Tallinna Linnateater allkirjastasid Tallinna Linnateatri uue hoone ehitamise algatamise kokkuleppe: „Soovides hoida ja arendada teatritegevust ning valmistudes realiseerima „Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011” kultuuriprogrammi, teevad Tallinna linn ja Tallinna Linnateater kõik endast oleneva, et ehitada valmis teatri suur saal ning sellega seotud ruumidekompleks ja renoveerida kõik teatri kasutuses olevad hooned nii, et Tallinna Linnateatri suure saali ja renoveeritud hoonetekompleksi avamine toimuks 08. juunil 2010. aastal”. Kokkuleppe allkirjastasid Tallinna linnapea Jüri Ratas ja abilinnapea Kaia Jäppinen ning Tallinna Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen ja direktor Raivo Põldmaa.
30. VI 2006 Algatati Lai 23 kinnistu detailplaneeringu koostamine.
12. X 2006 Toimus esimene suure saali projekteerimisnõupidamine.
I. 2007 Sõlmiti leping Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja OÜ Kesaten Invest vahel Tallinna Linnateatri projekteerimisetapi juhtimiseks eelprojekti valmimiseni.
3. VI 2007 Kohtumine Tallinna linnapea Edgar Savisaarega, Raivo Põldmaa ja Elmo Nüganen andsid ülevaate projekteerimismahtude ja -tööde hetkeseisust. Teatrijuhid said lähteteatülesande ehitada teater valmis 400 miljoni krooniga.
13. VI 2007 Võeti vastu Lai 23 kinnistu detailplaneering. 14. VII 2007 Lai 23 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Kesklinna valitsuses.
5. X 2007 Anti sisse Tallinna Linnateatri suure saali ehitusloa taotlus ehitise laiendamiseks.
13. X 2007 Sõlmiti leping Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ vahel Tallinna Linnateatri ehitusprojekti eelprojekti koostamiseks koos ehitusloa taotlemisega.
XI 2007 Sõlmiti leping arhitektuuristuudio Siim & Kreis ja Waagner-Biro Austria Stage Systems AG vahel suure saali lava-, valgus- ja helitehnika projekteerimiseks.
13. XI 2007 Sõlmiti leping Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja OÜ Kesaten Invest vahel Tallinna Linnateatri projekteerimisetapi juhtimiseks põhiprojekti valmimiseni.
14. XI 2007 Sõlmiti leping Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ vahel Tallinna Linnateatri rekonstruktsiooni–Linnateatri uue lavahoone projekteerimiseks.
16. XI 2007 Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas Tallinna 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnaks.
25. II 2008 Sõlmiti leping Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ vahel Tallinna Linnateatri hoonete (Lai 23, Lai 25 ja Aida 9/Kooli 10) rekonstrueerimiseks.
3. VI 2008 Kohtumine Tallinna linnapea Edgar Savisaarega, Raivo Põldmaa ja Elmo Nüganen andsid ülevaate projekteerimistööde seisust; sellest, et kõik olulised projekteerimistööd on lõppenud ja teater on valmis riigihanke väljakuulutamiseks ehitaja leidmiseks.
8. IV 2008 Väljastati ehitusluba Lai 23 juurdeehitusprojektile „Tallinna Linnateatri suur saal”.
15. IV 2008 Teater andis viimase etenduse Põrgulaval. Algas Põrgulava lammutamine: demonteeriti publikuistmed, lavatehnika, valgustehnika, näitlejate garderoobid jne. Oodati riigihanke väljakuulutamist teatrikompleksi ehitaja leidmiseks, valmistuti ehitajate saabumiseks septembris 2008.
1. V 2008 Valmis põhiprojekt „Tallinna Linnateatri suur saal”.
6. VII 2008 Põhiprojekti „Tallinna Linnateatri suur saal” konstruktiivse, tugev- ja nõrkvoolu, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning kütte, ventilatsiooni ja jahutuse osade valmimine, projektide ekspertiisi teostamine.
28. VII 2008 Valmisid avatud hanke menetluse „Tallinna Linnateatri ehitustööd” hankedokumendid.
16. IX 2008 Valmis Tallinna Linnateatri suure saali ehitustööde maksumuse taotluseelarve.
17. XI 2008 – 10. XII 2008 Teatrirahvale täiesti ootamatult viis Tallinna Linnavalitsus koostöös Eesti Keskerakonnaga läbi „küsitluse” „Linnateater või Kultuurikatel?”. Kokku võttis hääletusest osa 6919 inimest, lõpptulemusena toetas Linnateatrit 45,4% ja Kultuurikatelt 54,6% hääletanutest.
30. XI 2008 Valmis eelprojekt olemasolevatele hoonetele Lai 23, Lai 25 ja Aida 9, mis moodustavad osa tulevasest teatrikompleksist.
18. XII 2008 Tallinna linna volikogu kinnitas 2009. aasta linna eelarve, kus 2009. aasta investeeringuteks kinnitati Kultuurikatlale 40 miljonit krooni ja Tallinna Linnateatrile 0,- krooni. (Tallinna linn eraldas teatri suure saali projekteerimis ja selle korraldamistöödesse aastatel 2003–2008 ca 32 miljonit krooni.)
26. I 2009 Teater alustas ehitustöid Põrgulava taastamiseks. Esimene lavastus taastatud Põrgulavale on planeeritud selle aasta 9. maiks.
MIS OLI PLAANIS ?
8. VI 2010 Uue teatrihoone pidulik avamine. NB ! Täpselt 20 aastat pidulikust nurgakivi panekust.
VI–X 2010 Uude hoonesse sissekolimine, tehniline seadistamine jne. Esimese uuslavastuse ettevalmistamine suurde saali.
18. XII 2010 Esimene esietendus suures saalis.
27. –31. XII 2010 Tallinna Linnateatri seitsmes rahvusvaheline teatrifestival „Talveöö unenägu”.
31. XII 2010 Teatrifestivali pidulik lõpetamine ca 1500 külalisele ja 200 väliskülalisele, Tallinna kultuuripealinna tiitli sümboolne vastuvõtmine.
27. II 2011 Rahvusvahelise teatripäeva pidulik tähistamine, Eesti teatriaasta auhindade üleandmine. Jne Plaanis oli pakkuda oma uut maja ka Tallinna Filharmooniale kontsertide ja kammerooperite ettekandmiseks, võtta oma tiiva alla üks Eestis tegutsevatest moderntantsu truppidest jms. Lisaks uue hoone valmimisele oleks korda saanud üks vanalinna viimastest „hambaaukudest” – korrastatud oleks suurem osa vanalinna IX kvartalist.
P.S. 24. augustil 2013. aastal täitub 100 aastat viimase teatrimaja ehitamisest Tallinna. Viimase 25 aasta jooksul on sellel lõpmatul ehitusel oma kätt saanud proovida kümned projekteerijad, sajad ehitusorganisatsioonid ning tõenäoliselt tuhanded ehitajad – OLGE TÄN ATUD!
Raivo Põldmaa 13. II 2009