Teod:Mart Koldits

Ülev Aaloe

  Täna esietendub Tallinna Linnateatri Lavaaugus George Orwelli ?Loomade farm?. Sinu seniste Linnateatris tehtud  lavastuste aluseks on olnud väga tuntud kirjandusteosed nagu Pelevini ?T?apajev ja Pustota? ja Kafka ?Metamorfoos? ning sa oled ise teinud nii instseneeringu kui ka muusikalise kujunduse. Sama kehtib ka ?Loomade farmi? kohta. Sedapuhku oled kasutanud  tsitaate ja katkendeid muudestki teostest. Millistest ja miks?

Minu lavaversiooni aluseks on eelkõige Orwelli romaan, olen lavastades küllalt täpselt liikunud just selle järgi. Muude tekstide kasutamist põhjendaksin sellega, et tegu on allegoorilise teosega ja suuremat osa sealsetest sündmustest võib võtta kui eraldi etüüde. Meie oleme trupiga püüdnud tõlkida need teatrikeelde. Sest kirjandus ja teatrikeel on kaks ise asja. Olen kasutanud lühikesi lõike Mrożeki näidendist ?Ulgumerel?, paari muinasjutu kaasajastatud varianti, ühe tegevusliku stseeni olen laenanud Joseph Helleri romaanist ?Me pommitasime New Heavenit? ning paar dialoogikatket Pelevini jutustusest ?Erak ja Kuuevarbaline?. Mitmed stseenid on tekkinud niimoodi, et mõtlesin kodus situatsiooni välja, nende lahtimängimine on sõltunud aga juba ühisest improvisatsioonist, mida oleme proovide käigus edasi arendanud. Tahaksin, et  improvisatsiooniline element säiliks igas etenduses. Kindlalt on paika pandud vaid see, kuhu näitlejajoonis peab arenema. Kogu lavastus on rajatud mängu peale ja see mäng peaks olema iga kord erinev. Mis muusikalisesse kujundusse puutub, siis veendumus, et lavastuses tahan kasutada just seda muusikat, neid laule, tekkis mul juba kirjutamise käigus. Me püüdleme selle poole, et laulud oleksid kui iseseisvad stseenid, mis viivad tegevust edasi.

Teater reklaamib ?Loomade farmi? kui ?võimumängu ühes vaatuses?, kusjuures lahkelt lubatakse sooduspileteid õppuritele, pensionäridele ja riigikogu liikmetele? On see reklaamitrikk, iroonia või lihtsalt nali?

Irooniat ei maksa siit otsida. Lavastuses osalevad noored ja eks ta ennekõike noortele olegi mõeldud. Praegused pensionärid on aga totalitarismi all kõige enam kannatanud, see teema puudutab neid väga ja miks mitte neilegi pakkuda võimalust teatrisse tulla. Hinnaalanduses riigikogule on aga vihje, et poliitikuil oleks seda asja veel kõige lõbusam vaadata ? äratundmisrõõm! Ma ei võrdsusta poliitikut a priori  halva inimesega, püüan oma lavastuses välja tuua elu paradokse, mis olid, on ja jäävad. Ja võimuvõitlustki ei maksa võtta üheselt. Samad diktatuuri ja demokraatia mehhanismid avalduvad ju näiteks ka kahe lähedase inimese suhetes, mis iganes grupi suhetes. Mis on võim inimese enda sees? ? Mõistus, kired. Inimlik ja loomalik poolus. Samas võib Orwelli ?Loomade farmi? võtta ka kui omalaadset demagoogia õpikut. Me näeme ju iga päev kasutusel samu mudeleid, olgu siis telekast AKd või riigikogu tundi vaadates. Kuigi veidi lahjemas vormis kui Orwellil ? laibad ei pea alati taga olema.  

Sinu lavastuses teevad kaasa kõik EMA kõrgema lavakunstikooli XXII lennu tudengid, neile on see ühtlasi bakalaureusetöö. Kas musitseerimisega saab trupp ilma abijõududeta hakkama?

Jah, see on hämmastav, aga tundub, et nad saavad hakkama. Võiks öelda, et ?sellel kursusel on iga pillirühm esindatud piisava andega?.